19. märts 2014

Koeravärvimise tehnoloogiast

ehk kui sa juba peaaegu hingad kergendatult,  et koerapubekas hakkab suuremaks ja targemaks saama ja juba paar kuud ei ole ühtegi sussi nahka pandud, üllatatakse ikka millegi uuega. Täna koju saabudes pidin ma kõigepealt insuldi saama. Esimene märk, et pätiplika on millegagi hakkama saanud, oli see, et tervitamise asemel lidus ta kohe õue. Tuppa astudes jäi mulje, nagu oleksid siin tapatalgud toimunud, terve põrand oli punane. Samas tundusid mõlemad penid nagu täie tervise juures olevat...ja siis ma vaatasin kaukaaslast lähemalt...ja siis ma enam ei teadnud, kas nutta, karjuda või täiest kõrist naerma hakata, sest seni hall koer oli üleni roosa. Roosa koon, roosa rinnaesine, roosa kõhualune, neli roosat käppa.
Pilt on tehtud juba õues, siis vedasin eluka välja ja panin keti otsa, et nad küla peale hulkuma ei läheks. Kui ikka kellelegi oleks küla peal roosa kuuekümnekilone peni vastu jalutanud, oleks too vist endale hullumaja auto vabatahtlikult järele helistanud. Noorem peni tuiskas ringi ja sai päris puhtaks, aga vana laisk kaukaaslaseproua oli lihtsalt solvunud, et ta üle pika aja ketti pandi ja sooja tuppa ei lubatud.
Uurimine tuvastas, et Malati oli kuidagi käsitöötarvete korvist välja õngitsenud plastikkarbi raudoksiidiga (vesilahustuv pigment, mida kasutatakse punase värvainena loodustoodetes), vedanud selle raamatukogu diivanile, seal lahti näkitsenud ja siis alles avastanud, et sisu ei kõlba süüa. Pettumus missugune, tavaliselt on sellistes karpides ju maitsvad asjad nagu vorstid või lihatükid või või...igatahes jäeti see lahtine totsik diivanile vedelema ja suure tõenäosusega otsustas kaukaaslane hiljem samale diivanile pikutama minna. Tulemused on pildil näha.
Pigmendiga koosoleva diivani viskasin hetkel lihtsalt õue, selle riie oleks nagunii peale kutsika suurekssaamist vahetusse läinud. Põrandaid pesin mikrofiiberlapiga vist tund aega, puhtaks sain selleks korraks. Arvatavasti saan veel korduvalt pesta, sest pigmendiga koos olev peni ei ole mitte ainult roosa, vaid annab ka värvi. Vaene loom oli ise täiesti heitunud ja ei saanud üldse aru, miks ta kaheks tunniks õue peale jäeti, aga vähemalt on meil nüüd maja ees ilus roosakirju lumi ja koer on natuke heleroosam.
Viimasel hetkel tuli meelde, et hommikuks on loomakliiniku aeg...helistasin ja ütlesin aja ära ja rääkisin ausalt ära ka põhjuse. Et juhtus selline asi ja kui ma ka kuidagi värviandva koera autosse saaksin, siis ilmselt põhjustaksin karvase roosa mammutiga linna vahele ilmudes ahelkokkupõrkeid ja muid õnnetusi...igatahes arst peaaegu luksus naerust ja kui aus olla, siis ei saanud ma isegi kaua vihane olla, sest niipea kui ma jälle näen kahte solvunud-küsivat pruuni silma (miks sa mind elutuppa täna ei luba???) hiigelsuure heleroosa koonu kohal otsa vaatamas, tuleb selline naer peale, et silmad lähevad märjaks :DDD. Loodetavasti kulub värv esmaspäevaks natuke maha ja saame oma kõrvad arstile ette näidaya.

9 kommentaari:

  1. :D No igav sul seal küll ei hakka, nüüd on koerad roosikarva :)

    VastaKustuta
  2. Ma luksun samamoodi naerust kui Su koeratohter :D Võõpa ta mingi kinnitiga üle, saadki Roosikese, teine on Jasmiin niikuinii.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub, et kinnitit pole vaja, naturaalse villa sisse jääb naturaalne pigment niigi hästi kinni, kolmandal päeval värvi enam ei anna, aga endiselt roosa mis roosa. Esmaspäeval läheme linna peale paanikat tekitama :D

      Kustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  4. Palju õnne! :D

    mde, ma umbes tean, mida see tähendab.... ma nimelt peitsisin enne õlitamist oma elutoa põrandat esmalt raudoksiidiga. nüüd võid Sa ette kujutada, mis tunne mind valdas, kui ma peale kuivamist 50m2 roosat põrandat nägin... ja kui kaua ma seda üle lihvima pidin, et see niikaugele saada, et teine peits otsa tõmmata (mde, olgu öeldud, et see tegi mingi reaktsiooni tõttu millegipärast kuuselaua roheliseks.... ja kui ma siis seda roosa-rohelisekirju põrandat vaatasin, tuli mul tahtmine seda kas bensiiniga peitsida või üle värvida :D). . tegu ju siiski värvipigmendiga, s.t. äärmiselt värviv ning väga püsiv :)

    VastaKustuta
  5. ahjaa, kui on vaja mingit ilgust kusagilt (eriti puidu pealt) maha pesta (sealh nõge ja tahma!), siis imehästi teeb oma tööd saunapesuaine. neid on erinevate nimedega (tootjatest olen näinud kiilto ja johnsoni omi), teevad oma tööd tõeliselt hästi! võib-olla saab koera ka pesta :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuna ma õnneks juba maja ehitades teadsin, et mul on ja saavad olema koerad, sai põrandad suht koerakindlad pandud, laminaat ja kahhel. Sealt tuleb puhta vee ja mikrofiiberlapiga päris hästi maha, polegi mingi keemiaga julgenud rünnata,, pärast ka roosa-rohelisekirju. Aga muidu jah see saunavärk on hea ja teine asi, mis kõik plekid lahti võtab, on kaminaklaaside puhastusvahend. Aga koera või ennast ei tahaks küll kummagagi pesta.

      Kustuta
  6. Muhe lugemine, naersin pisarateni. Vanast prouast on muidugi kahju, sest vaevalt ta aru saab, et õue jätmise põhjuseks on tema roos karv. Mina oleks päris pahanduse tegija talle õue seltsiks jätnud :)

    VastaKustuta