29. märts 2009

Informatsioonist ja selle leidmisest

Mulle tundub, et viimasel ajal hakkan ma hätta jääma asjade ülesleidmisega. Olen lugenud - jah. Kelle blogist - ei mäleta. Õigemini, blogidest leiab pika pingutamise peale veel üles. Hoopis hullem lugu on informatsiooniga, mis leidub kommentaarides, neid pika aja peale tõesti ei leia ja pole abi ka siltidest, sest nii mõnigi kord on kommentaaririda põhiteemast sujuvalt teisele rajale suundunud.
Et iseenda ja ehk ka teiste jaoks elu kergemaks teha, panin alates tänasest üles foorumi, kus kõikvõimalikke linke vahetada-säilitada, vahetuse-äraandmise-jms soove üles panna, ühiseid taime- ja muu ninninännitellimusi koguda-säilitada jne.
Kuna tegemist saab olema suhteliselt kitsale ringkonnale mõeldud suhtluskeskkonnaga, tegin kinnise foorumi. seega ei ole võimalik foorumi teemasid ja sisu ilma kutseta vaadata ja foorumit ei leia ka otsimootorid.
Foorumi kasutajaks saab registreeruda nii, et lingile vajutades avaneb aken, kuhu tuleb siis sisestada küsitud andmed. Edasi tuleb liitumissoov minu meilboksi ja tuttava nime ilmnemisel ma siis ka aktsepteerin selle.
Huvitavat on selles foorumis ka koht nimega Blogosphere, kus saab registreerida kõigi asjasthuvitatute blogid, ilma omaniku nõusolekuta ma seda muidugi tegema ei hakka, enda omad panin kõik sisse.
Nii et kõik asjasthuvilised on oodatud kitsamas ringkonnas kui blogimaailm mõtteid vahetama. Blogimist ei tohiks see küll mingil määral mõjutada, pigem on foorum koht, kus vahetada infot stiilis küsin-vastan.
Lisainfoks veel, et ilmselt jään alates homsest mõneks ajaks koduse arvutita, tahab teine IT-poissi saada, nii et kui ma õhtusel ajal kohe millelegi ei reageeri, on see tingitud tehnikaprobleemidest. Loodetavasti saab ruttu korda.

28. märts 2009

Naabrimehed

Kui ma hommikul aknast välja vaatasin, langes laia lörtsi ja tunne oli üsna selline, et täna ei tule siia küll kedagi ja vaevalt, et ma isegi toast välja lähen. Aga kella kümne paiku anti õuel signaali, hõikasin, et panen end riidesse ja selle ajaga, kui kleidi teksade ja jope vastu vahetatud sain, oli esimene õunapuu juba juppideks ja pikali. Teisega läks natuke rohkem aega, kui oleks lastud tal loomulikku suunda kukkuda, oleks suund olnud otse kuuri katusele. Nii et seal läks vaja abijõudu poisi näol, kes latva köiega õiges suunas tiris, samal ajal, kui oskajam mees saagis. Kolmas puu tuli juba maha nagu lupsti, nii et lõunaks olid kõik kehvas seisus vanakesed likvideeritud ja pakkudeks saetud. Osa oksi suutsin kokku korjata, osa jäid alanud paduvihma tõttu paremat ilma ootama.
Edasi aga hip-hurraa Deiale, kelle naabrimees meie torumajanduse kallal viis tundi nokitses, nüüd ei ole meie majas enam ühtegi tilkuvat kraani ega liitmikku, eelmise käpard-torujüri pandud kõverad torud on sirgeks saanud ja uus aiakraangi paigas. Käin kirjutamise vahele tehtut imetlemas, no ma ei saa sinna midagi teha, et mulle hästitehtud töö lihtsalt meeldib ja ma võin ilusasti paigaldatud toru viis minutit vaimustusega vahtida.
Kolmas naabrimees viis kaasa lattniiduki katkise lati ja lubas lasta selle töö juures uuesti kasutuskõlblikuks keevitada. Nii et naabrimehed, nii omad kui võõrad, on ühed äraütlemata toredad mehed ja hoolimata akna taga kallavast lausvihmast olen tänase päevaga rahul mis rahul. Saun köeb ja päev läbi vihma käes ligunenud koerad magavad norinal.
Homsest alates aga on meie koduseks keeleks inglise keel, sest meile kolib nädalaks vahetusõpilane Islandilt. Meie geenius omakorda läheb sügisel nädalaks Reikjaviki. Eeldusel, et me koerad seda poissi ära ei söö. Põnev.
Ja eraldi Trummile - kui sa arvad, et sul nende pakupõrakatega midagi pihta hakata on, siis saada mulle meil, annan telefoninumbri, võib vahetada küll. Pikemaid tükke kahjuks ei saanud kätte, oleks liiga ohtlikuks läinud.

27. märts 2009

Rahutus

Kuna väljas on ikka veel paks lumi maas ja Muhediku ilmaennustus (mida ma täiesti usun ja edaspidiseks kõrva panen, ma ise oskan ainult päikese ja tuule järgi lähipäevade ilma ennustada) ei luba tõelist kevadet niipeagi, tunnen end viimastel päevadel nagu puuris. Aknast välja vaadates on ilm imekaunis, päike sillerdab lumel ja kitsed on nii ülbeks läinud, et varsti nõuavad tuppalaskmist ja küsivad, kus on nende heinad ja soolaklotsid. Üks astus täna kaukaaslasele peaaegu nina peale, too ainult urahtas põlglikult, oma kodu loomad või sedasi, isegi haukuda ei viitsi. Ei karda need tegelased viimasel ajal ei ukse avamist ega koeri. Vahel, kui oleme lattniidukiga heinamaad niitnud, olemegi heinakuhja talveks metsaveerde jätnud, kitsed käivad mõnuga seal söömas ja jätavad aiataimed enamjaolt rahule. Sel aastal tuli neil ilma hakkama saada, aga eelmisel nädalavahetusel ülevaatust tehes tundus, et noorte viljapuude kallal siiski hambaid proovitud ei ole.
Katmata jäänud ja ainult muldamisega leppinud roosid on talve uhkelt üle elanud,külmakahjustusi praktiliselt pole. Mõnel olid eelmisel nädalavahetusel juba suured pungad, näis, mis selle nädala külmade öödega saab. Ma päris öösiti pole küll kraadiklaasi vaatamas käinud, aga hommikuti päikesetõusu ajal, kui tavaliselt on päeva külmim aeg, pole üle -7 kraadi olnud.
Kasti pandud kurgitaimedel on tänahommikuse seisuga ninaotsakesed väljas. Näis muidugi, mis
sel aastal aiandusest üldse saab. Praegu paistab nii, et suvisest puhkusest ei tule sel aastal midagi välja ja selle asemel saab juunis-juulis-augustis 10-12 tunniseid tööpäevi. Firma hakkab kolima ja ligi 4000m2 kolaka kolimine ja uues kohas uue süsteemiga alustamine pole niisama lihtne. Samas on seda kolimist aastaid oodatud, nii et mäng väärib küünlaid. Korra tekkis juba patune mõte, et kui ise tõesti ei jõua, siis praegusel töötuseajastul peaks ju ometi kellegi leidma, kes kord-paar nädalas normaalse tasu rohimas-hooldamas käib. Eelmise aasta hinnapakkumine õunapuude lõikamisele 400 kr/tund tegi küll selles suhtes ettevaatlikuks ja õunapuid jäidki tol aastal lõikamata. Ehk on ajad muutunud.
Aitäh Deiale, kelle soovitatud torumees nädala alguses vaatamas käis ja homme pidi tulema ja
kõik vajalikud asjad ära tegema, saab ühe suure mure kaelast ära. Ja kui veel eriti hästi läheb, tuleb naabrimees kahte vana poolkuivanud õunapuujurakat maha võtma. Nii et loodetavasti tuleb produktiivne nädalavahetus.

21. märts 2009

Kevad leitud!

Koperdasin hommikul hommikumantlis ja sandaalides õue, maja lõunakülg oli niipalju paljaks sulanud, et seal andis kõndida. Ja seal ta oligi, selle kevade esimene lumikelluke :)

Kuna fotoaparaat juba käes, sai ka krookuste ninaotstest pilti tehtud:Lumememme teha ei viitsinud, poiss tegi lumekoera :)
Koer ise oli selle üle päris rõõmus: Ja ärge palun küsige, millise summa eest ma täna hommikul püsikuid tellisin. Praeguse majandussurutise ajal pole vist sobilik sellisest summast isegi mitte mõelda, saati veel rääkida. Asja ajas eriti hulluks see. et olles kaks aastat suud vesistanud, tellisin endale ikka lõpuks kollase pojengi, kuigi hind... Enne selle kättesaamist pean vist kuhugi pojengiistutamise kursustele minema, muidu ei julge nii hinnalist asja puutudagi.

20. märts 2009

Esimene kevadpäev

Astun siis minagi sellesse koori, kes kevadele kiitust laulab. Kuigi näha on teda veel vähevõitu, hommikul oli akna taga 7 kraadi külma ja nüüd küll soojakraadid, kuid taevas lauspilves. Ei midagi hingeülendavat. Lund umbes 30cm ja hakkab alles nalja saama, kui see sulama hakkab, eriti allpool elavatel naabritel. Mingite teeehitustega keerati meil kunagi vana truubindus tuksi ja veel pole kuhugi ära voolata, paepealsesse sisse ka ei imbu. Nii et kusagil mai keskpaigani on meil saareelu oodata ja igasugused mõtted väiksemast ja ökonoomsemast autost tuleb ära unustada.
Tegelikult võib äsjalõppenud talve ainult kiita, kõike oli siinkandis parasjagu, külma, lund, isegi päikesepaistet. Torud ei külmunud, pori ei lainetanud, nii et kõik oli hästi. Ainult et nüüd tahaks juba kevadet.
Vaatasin oma vanu märkmeid, üle-eelmisel aastal rohisin sel ajal esimest korda peenraid, praegu naljakas mõeldagi. Ja esimesed uimased sisalikud peesitasid kividel. Eelmisel aastal olen kirja pannud, et märtsikellukesed hakkasid õitsema 12.märtsil. Rohkem tagasi pole kahjuks midagi kirjas.
Märgid on sellegipoolest, lisaks linnulaulule ja pikematele päevadele hakkab talvel hall olnud mets õrnalt rohekaks ja punakaks tõmbuma. Ja aiavaasi istutatud krookustel olid juba nädal tagasi paari sentimeetri pikkused ninaotsad väljas. Lumikellukestest pole küll märkigi.
Käisin linnas, lootsin Espakist traktorile uue käru saada, aga selgus, et kataloogis olnud käru esiteks ei kalluta ja teiseks ei oleks see mulle autosse mahtunud. Võtsin mõtlemisaega, neid pidi laos piisavalt olema.
Hortesest ei saanud ka muidugi rahulikult mööda sõidetud. Ning mitte ainult mina, parkimiskoha leidsin suure hädaga ja majanduskriisist ei märkigi, pood rahvast täis ja kassad klõbisesid. Mõned hostajuurikad, mõned begooniad ja amplitaimede beebid, mida hakkangi kohe suurematesse pottidesse ümber istutama. Nii et kõigist lubadustest hoolimata kisub ikka aknalauapõllunduseks.
Päriskevadeni läheb veel aega.

Täiendus: pottidesse läks seega üheksa Million Bells (kahjuks ei tea, mismoodi selle kelluka eestikeelne nimi on ja nagu tavaliselt, polnud ka Hortesel tõlget) ja kuus surfiinia amplitaime, kolm Kanaaridelt toodud banaanitaime seemet (üheaastasena päris lõbusad potitaimed) ja üks pakk kurgiseemet. Näis, mis saab.

13. märts 2009

Roosidest veel

Panen kirja kõigile roosifännidele, kes ühises roositellimuses osaleda soovisid - kõik on tellitud ja kõikidele tellmustele ka müüjapoolne kinnitus saadud. Enne aprilli algust midagi oodata ei ole, nii et rahu, ainult rahu...lumi alles maas ja maagi külmanud, mis nende roosidega praegu ikka pihta hakata. Kui pakid saabunud, panen siiasamasse blogisse suure loosungi üles ja kelle meili tean, saadan kirja ka.
Kordese lõpphindade kohta oskan öelda, et transpordikulud peaksid tulema umbes kaks eurot ehk ca 32 krooni ühe taime kohta, nii et see tuleb internetipoe hindadele otsa. Aga rahast räägime üleüldse alles siis, kui taimed on kohal, ette ei taha kellegi käest midagi.
Ja ka kättesaamisest räägime siis, kui asjad kohal. Kes viitsib Keila kanti järele tulla, kellele postiga, ja nii edasi.

12. märts 2009

Natuke kevadetunnet Gran Canarialt






Kes reisijuttu kah tahab lugeda, leiab selle siit.

1. märts 2009

Relvastatud ja väga ohtlik

Selle nädala relvastuse hulka kuulusid:
1) Powercrafti teleskoop-kettsaag (pildil kokkupanekustaadiumis), millega saab oksi saagida ka umbes kolme meetri kõrguselt;
2) Stihli bensiinimootoriga võsalõikur, mida naabrinaine nimetab Eriti Naiselikuks Aiatööriistaks, lärrrrrrrrr....ja puud lendavad;
3) 25-meetrine pikendusjuhe;
4) kahed oksakäärid, pikad ja lühikesed.
Nende usinate abimeeste abiga said eile kahest metsõunapuust kultuurõunapuud ja täna taandus ka arooniavõsa millekski hekitaoliseks, hekki tuleb veel pealtpoolt kohendada, kuid kuna akuga hekilõikur külmakraadidega eriti töötada ei taha, jääb see edaspidiseks. Õunapuuoksad ja arooniad sai lõkkeasemele koristatud, lumes tammumine oli selle töö füüsiliselt kõige raskem osa.
Lisaks laulis võsalõikur tulevases varjuaias, niites alusvõsa. Okste ja võsapudi koristamine jääb edaspidiseks. Igatahes hakkas aknast paistma see koht, kuhu naabrinaisega kahasse millalgi tiiki planeerime (kunagi mu lapsepõlves oli seal tiik ja vesi kipub siiani sinna kogunema, aga praegu on see lihtsalt üks väga märg koht ka suvel). Kui lumi ära sulab, tuleb kännud ära märkida ja tuttav kopamees kände välja võtma kutsuda. Muidu on natukese aja pärast jälle võsa tagasi.
Nüüd on üle tüki aja liigutamahakkamisest sihuke väsimus ja uni peal, et peab vist natukeseks silma looja laskma. Metsa all ähkimisega abiks olnud koerad juba norisevad magada.