31. märts 2011

Talvekuu märts

Täna hommikul kell pool seitse köögi akna taga 5,7 külmakraadi. Paks lumi maas, alates reedest kogu aeg juurde sadanud. Ei mingeid lumikellukesi, isegi mitte kohta, kus neid nagu võiks olla. Vahepeal välja sulanud laigud on uuesti täis sadanud, garaazi eest üle 10cm lund (aga vat ei hakka lükkama, neljaveoline läheb läbi küll). Nii hullu maanteed nagu eile homikul, polnud mitu kuud näha ja tunda olnud, lumesahad ja libedusetõrjujad on vist juba kõik ära suvepuhkusele läinud. Meri on endisel jääs ja vaba vett ei paista kusagilt.
Kui raadiouudiseid uskuda, siis Jõgeval oli täna hommikul isegi -16. Vaevaline on see kevade tulek sel aastal. Naljakas on lausa mõelda, et on olnud kevadeid, kui ma olen 25.märtsi paiku juba peenraid korrastanud. Praegu ma isegi ei tea, kuskohas seal lumeteki all need peenrad täpselt on.
Aga pühapäevaks lubas eileõhtune ilmateade mõnesse kohta isegi +12 - oi seda vett! mis siis vulisema hakkab.
Pilt tehtud eile hommikul, tänahommikune piimjas udulaam polnud eriti pildistamiskõlbulik.

25. märts 2011

Taimed ehituspoest

See teema on mul tegelikult väga ammu mõttes mõlkunud ja väljakirjutamist nõudnud. Tegelikult sellest ajast saadik, kui eelmisel suvel Nurga Puukooli päeval vastavasisuline väitlus käis ja tõsiaednikud küünte ja hammastega ehituspoodides taimede müümise vastu olid. Et sordid aetakse segi, taimede eest ei hoolitseta inimestele ei anta teavet jne.jne.jne. Kõik põhimõtteliselt õige. Jõuti selles diskussioonis välja lausa selleni, et taheti kirjutada presidendile kiri, et taimemüük ehituspoodides keelata...
Mina isiklikult olen taimede ehituspoodides müümise poolt. Juba ainuüksi sellepärast, et kui ehituspoodides poleks taimi müügil olnud, poleks mina isiklikult ilmselt mitte iialgi aiapidamise juurde jõudnud. Veel kümme aastat tagasi olin raudpoltkindlal veendumusel, et taastatavat maja hakkavad ümbritsema ainult puud, muru ja kivid. Taimedest ei teadnud ma midagi ega eriti tahtnud ka teada. Ühtegi aednikku ma ei tundnud ja aiandite olemasolust polnud mul aimugi. Nii et kui need va igasugused põnevad nutsakud just nimelt ehituspoodides poleks mu tähelepanu äratanud ja vaikselt kaasa kippuma hakanud, ei teaks ma ilmselt aiapidamisest siiamaani ööd ega mütsi. Ja sellest oleks väga kahju, eriti mõeldes kõigile nendele vahvatele inimestele, kellega seeläbi tuttavaks saanud olen. Suvine igapäevane hingeilu nagunii.
Otse loomulikult olen ma vastu siltideta taimede müügile, taimede nälga ja janusse jätmisele poodides - aga see on hoopis teine teema ja seda ei saa lahendada sellega, et me nüüd ühtedes kauplustes lubame ja teistes keelame midagi müüa. Kui tahta võidelda sorditute, haigete ja piinatud taimede müügi vastu, peaks see olema keelatud kõikjal. Paraku ka müüvad niinimetatud aianduskeskused lihtsalt pojengi, hostat või tont teab mida, küll tervena, küll haigena ja vahest ka ilma siltideta.
Arvan ka, et pole ainuke, kes just ehituspoest on aiapisiku hankinud, nii et kui on valida, kas ilma sordinimedeta iluaed või üldse mitte aeda, siis natuke ilu on parem kui ainult tara ja muru.
Nüüd sai siis see hingelt lõpuks ära kirjutatud ja siis ka tänane saak ehituspoest, Bauhofist, mida ma silma otsas ei salli, sest seal pole pooltel asjadel hindu, seal pole kunagi kedagi, kelle käest neid hindu küsida ja pood on alailma segamini, räämas ja räpane, mul on VÄGA KAHJU, et Ehitusmarket Bauhofiks muundus, aga midagi pole parata...ja mul oli hädasti töö juurde natuke kipsikruvisid vaja...ja juurikakast jäi otse ette (hinnad sain otse loomulikult alles kassas teada, sest neid polnud kusagil, aga kallid ei olnud, ükski asi ei maksnud üle nelja euro). Ja kui aus olla, siis kui mõni neist nüüd Eesti kliimasse ei kõlba, siis ei saa selles süüdistada sugugi mitte Bauhofi, vaid maaletoojat Schetelig AV, kes taimepakenditele oli suvatsenud kleepida ainult kleepsu kirjaga "püsililled" ilma ainsagi eestikeelse sordinimeta, nii et need ma pidin taimenimede andmebaasist ise välja tuustima. Vähemalt ladinakeelsed nimed olid õnneks Hollandist pärit pakenditel olemas ja ka inglisekeelne tekst oli natuke pikem. Aga piltidel olid nii ägedad asjad, et ma lihtsalt ei saanud ostmata jätta :D.
Aspar (Asparagus) "Roem van Washington"
Hispaania artishokk (Cynara cardunculus)
Iris ensata "Blue Pearl"
Päevakübar (Rudbeckia) "Green Wizard" (nii jabura ROHELISE õiega päevakübarat on raske isegi ette kujutada)
Viltune kilpkonnalill (Chelone obliqua)
ja tulipunane topeltõiega päevaliilia (Hemerocallis) Doube Fire Cracker.
Sellest aga, kuhu need mitte just pisikesed püsikud istutatakse, ei taha ma esialgu isegi mitte mõelda...
***
Õues hommikul neli kraadi külma, õhuke lumekirme ja selline tuul, et puhus vanarahvasõnu mööda inimese pikali ja sea püsti, tuule vingumine ei lasknud õhtul magama jääda, tuulepoisid olid öösel pinke mööda õue loopinud, ühe pesupuude põikpuu küljest kiskunud ja ripakil vihmaveerennist korgitseri keeranud. Päeval nulli peal, sadas midagi lörtsisarnast ja pigem horisontaalselt, kui ülevalt alla.

21. märts 2011

Kevade esimene päev

Kevade alguse magasin maha. Mida muud ma öösel kell 1.21 enne töönädala algust oleksin teha saanudki.
Hommiku -2,4 kraadi ja mul oli päris hea meel, et ma viitsisin siiski eile kuuri serva katuselt maha sadanud lume ära kühveldada, kuigi see oli vettinud ja raske. Täna hommikul selle külmunud hunniku otsas kontsasaabastega kalpsata oleks suhteliselt võimatu olnud.
Ülejäänud lumel on kohustus lähinädalate jooksul iseseisvalt ära sulada, mina teda lükata ei viitsi. Tuhka jms ka ei saa sulatamiseks kasutada, koerad tassiksid selle kohe käppadega tuppa.
Teed olid puhtad ja kuivad, lausa lust sõita. Töökoha ees tervitas väga vinge tuul, aga siin tööstushoonete vahel on tuul ka siis, kui kusagil mujal ei ole.
Küll see päriskevad ka kohale jõuab.

18. märts 2011

Lepatriinule!!!

Kuigi juubelilõhna on juba tunda, ei tasu seda siiski veel tõsiselt võtta :)

15. märts 2011

Leide kataloogikaubandusest

Ajal, mil ma oma paari allesjäänud ajurakku selle kallal nikastasin, millest oleks hea vertikaalpotipõllunduse anumaid teha, tõi postipäkapikk mulle hunniku katalooge. Ja Hansaposti kataloogist leidsin sellise asja
Mulle see siiski vist ei sobi, sest tundub, et vajab horisontaalset rööpset pinda ja selle konstruktsiooni peal, mis mul mõttes mõlgub, see asi vist tasakaalus püsima ei hakka.
Muuseas on samas kataloogis olemas ka need kotid, mida Hiline taga otsib. Nii et pole see kataloogikaubandus nii mõttetu midagi, olen ennegi leidnud sealt nii mõndagi, mida poest tikutulega taga ajanud ja pole leidnud. Ärge ainult sealt seda mutipeletajat ostke, see ajab mutid ainult naerma...testitud omal nahal. Ma peaaegu kuulsin, kuidas nad irvitades selle kõrvale hunnikuid tekitasid.
Mul aga tekkis vahepeal hoopis selline mõte, et teatavasti jääb igal autoomanikul meie sopase talve käigus järgi tühje klaasipesuvedeliku kanistreid...et kui hoolega puhtaks pesta, neile ülaossa taimede jaoks augud lõigata ja põhja drenaazhi jaoks mõned augud puurida, siis sangapidi saab neid ju riputada...iseasi, kui kena see välja nägema hakkab. Paariga võiks ju proovida, siis näeb. Õnneks ma pole kõiki kanistreid veel prügikasti lennutanud.
Väljas külmakraadid ja pagana libe. Kaasa arvatud õue peal. Pidin koos kulleriga käpuli lendama, kui saabunud paarisajakilost pakikest vastu võtsin. Sellest, mis pakis sees oli, mõni teine kord. Midagi, mis peaks elu taas kergemaks tegema.

13. märts 2011

Märtsi keskpaik

Eile hommikul oli selline tunne, et märtsi ja novembri ilm erinevad üksteisest ainult selle poolest, et märtsis on valgem ja allasadav lörts ei tekita tunnet, et kogu see külm ja pimedus on alles ees. Lõunaks jäi sadu õnneks siiski järgi ja päikegi tuli välja, sai pesumasinale tööd anda.


Need tegelased muidugi teavad, mida lörtsise ja vastiku ilmaga kõige parem teha on:
Minul und õnnetuseks nii kauaks ei jatku ja tuli tegutsema hakata, seda enam, et nädalavahetuseks oli kodutöid jälle küünarvarrepikkune nimekiri kogunenud.
Soojuspumbaga olen igatahes tohutult rahul, lausa kummaline on äkki kõigi mugavustega majas elada, kus keset talve teist poolt saab paljajalu toas ringi lipata. Oma osa on selles muidugi ka perimeetri soojustamisel. Vaikne suhin mind ei häiri ja sulatusreziim maja ka ei raputa. Boileriga tundub ka kõik korras olevat, mingit kõrvalmaitset ega lõhna veel ei ole.
Esimest korda sai ka näpud mullaseks, pottidesse läksid sellised begooniad, mis ükspäev Horteses lõunal käies näppu jäid. Kolm pakki ühevärvilisi topeltõielisi begooniaid jäid veel ootele, mulda ei olnud rohkem ja sellepärast poodi minna ka ei viitsinud. Begooniad lähevad kevadel terrassikastidesse, petuuniatest olen ma natuke tüdinenud ja eelmise aasta valik, kirikakrad, osutus täielikuks pettumiseks, need kasvatasid suvi läbi ainult haljasmassi ja õitsesid minimaalselt.
Neljapäevase Postimehe vahel ilmus Aiasõbralt päris uhke valik päevaliiliaid, kuid püüan olla väga korralik ja leppida ainult piltide vaatamisega, sest mul ei ole uute püsikupeenrate jaoks ei kohta ega jõudu. Niigi sai Juhanist üht-teist tellitud ja Muhediku kaudu kaktuseid ja kui aus olla, siis ostsin ma Hortesest ka juba kolm päevaliiliajuurikat, mida ka ei ole kuhugi panna (häbenen...).
Väljas on päeviti paar soojakraadi ja öösiti paar külmakraadi, kuuriesine on lumest juba päris puhtaks sulanud, aga mujale seda valget vatti veel jagub ja sugugi mitte vähe. Tegelikult on selline vaikne sulamine hea, kui viskaks äkki mingi kümme kraadi sooja, oleks jälle uputus käes nagu eelmisel kevadel. Praegu sulab vähehaaval, tuul kuivatab ka ja hanged vajuvad nagu märkamatult madalamaks. Järgmiseks nädalaks lubab üsnagi samasugust ilma ja nädala keskel isegi jahedamat.
Ja ongi nädalavahetus märkamatult läbi saamas ja homme tuleb jälle tööle minna.
Kevadet tahaks, juba nii tahaks midagi väljas teha. Nüüd on juba saanud puhata ka, sedagi oli hädasti vaja. Vaatasin just, et lund sai siinkandis lükatud viimati jaanuaris. Selles mõttes on see talv seljasõbralik olnud.
Küll see kevad tuleb ka. Ametlikult juba nädala pärast.

8. märts 2011

Boilerivahetuspäev

Kellele vastla-, kellele naistepäev. Mulle oli boilerivahetuspäev ja sissetuleva vee filtriploki vahetuspäev ka. Boileri ostmine oli tsirkus omaette, ega siis pole nii, et lähed ja ostad. Kõvasti sai eeltööd tehtud ja keraamilise küttekehaga Atlanticu kasuks otsustatud, aga otsusest üksi oli vähe. Algul üritati mulle FEB-s (torumees soovitas sinna minna) ühte teist boilerit müüa (küll kõvasti odavamat), aga kui ma jonnima hakkasin, oldi lõpuks nõus ka kallimat boilerit laost tellima. Nii et käia sain kaks korda, reedel ja esmaspäeval. Vähemalt selleks ajaks, kui torumees täna kohale jõudis, oli boiler olemas. Töö läks kiiresti ja korrektselt nagu selle mehe puhul ikka (aitäh veelkord soovitamast, Deia) ja peale lõunat jõudsin isegi tööle, kus õnnestus natuke isegi naistepäevaga tutvust teha mitmete toodud tulbikimpude näol.
Soe vastlapäev, soe kevad, ütleb rahvatarkus seinakalendrist. Täna on temperatuur püsinud päev läbi nulli peal, kas see tähendab siis ei soe ega külm? Vähemalt paistis viimane tund aega päike. Koju sõites otse silma, nagu tavaliselt.

6. märts 2011

Kevad?

Esimene kevadpäev on minu jaoks see, kui saan terrassil kohvi juua ilma, et kohv kohe tassis maha jahtuks ja ahter tooli külge kinni ei jäätuks. Sel aastal oli selleks kuupäevaks siis eilne, 5.märts. Kaua seal terrassil muidugi ei istunud, kohv jahtus ikkagi maha ja pingi peale pidi ka padja alla panema, aga ikkagi.
Täna see-eest pole jalgagi välja tõstnud. Loen, kuidas teised muudkui külvavad ja tikivad ja askeldavad, minul on endiselt talveuni, ainult logelen diivanil ja loen. Lund pole juba kuu aega pidanud lükkama, lausa uskumatu. Puid ei pea ka peale soojuspumba paigaldamist enam tassima, niisamagi on soe. Mõnus.
Seega olen juba kaks nädalavahetust ainult laiselnud ja sellest täiesti häbitult mõnu tundnud.
Kui see praegu veel üle põlve ulatuv lumi ära sulab, küll ma siis üles ärkan.

2. märts 2011

Märtsi algus

Praegu on lausa kummaline mõelda, et alles neli päeva tagasi oli külma paarikümne kraadi ringis. Täna oli temperatuur nullilähedane, teedele sulanud lompides paistis sinine taevas ja tunne juba üpris kevadine.
Kodus vajab vahetamist soojaveeboiler. Imelikku pole selles midagi, see suhteliselt odav boiler on meie liivase veega üheksa aastat vastu pidanud ja igal asjal on oma aeg.
Seekord tahaks midagi korralikumalt, vähemalt sellist, millel saab vee temperatuuri reguleerida, mitte ainult saba seina ja seinast välja.... Õnneks ei jookse see tagasivooluklapp veel nii kapitaalselt läbi,et tulikiire oleks. Seega kõik soovitused ja kommentaarid eri firmade boilerite suhtes on oodatud.