Pole midagi mõnusamat tundest, et sul pole kuhugi kiiret. Päike paistab, soe on. Päeva poole saab ilmselt väga soe olema. Paterdada öösärgi väel ja paljajalu kasteses rohus tuhandete roosiõite ja muude õitsejate vahel, varbavahed eileniidetud muru ebemeid täis. Kiikuda rippkiigel. Molutada terrassil, ühel käel läpakas, teisel hunnik lugemata ajakirjandus ning kohvitass nina all. Kaugel kireb naabrite kukk ja toasügavusest kostab juuniori klaverimängu. Eile öhtul istusime juunioriga suveöö sumeduses terrassil ja lobisesime ilmaasjadest. Kaotades ajataju seni, kuni terrassi juurde marssis üks aiast välja lennanud kana ütlema, et halloo, tüübid, juba ammu oleks vaja olnud kanala uks ööseks kinni panna. Teised tukastasid juba mõnusasti hunnikus õrrel. Juunior arvas, et ilmselt nad viskasid liisku, kes peab tulema inimesi korrale kutsuma...
Sel aastal on välja ilmunud taimi, mille olen mõttes ammu maha kandnud, Upsujuurtest millalgi juba kirjutasin. Suurim üllataja on kollane roos Sonnenschirm, mille arvasin olevat üleeelmisel talvel olevat välja läinud, aga unustasin üsna tihedast peenrast välja kaevata. Nüüd siis selgub, et polnudki vaja. Pärnade all on välja ilmunud laudleht, mida samuti arvasin ammu kadunud olevat. Tiigi juures kilpleht, mida pidasin jää all määndunuks. Visa hingega püsikud, midagi pole öelda.
Enamik taimi on sel aastal suisa ebaloomulikult suured. Kanepilehine ristirohi ulatub ligi kahemeetrisel juunioril pikalt üle pea, kõrvalasuv makleia sirutab oma pitsilisi õisikuid veelgi kõrgemale.
Vaigulilled on alles noorukesed, aga neilgi kõrgust üle kahe meetri. Tõelist ilu näitab kolmeaastane kirbutatar "Summerdance"
Püsikupeenardes on üsnagi kitsaks läinud, aga praegu pole lihtsalt õiget meeleolu hakata uusi istutusalasid rajama. Millalgi peab lihtsalt nautimise aeg ka olema.
Liiliad pole mu erilised lemmikud, aga M mahitamisel on mõned aeda tekkinud ja suure puhmakana on tõepoolest ilusad. Eriti ilus on ämma aiast saadud sordinimeta kuldkollane. Teistel on nimed olemas, aga ma ei viitsi tabelitesse süüvida.
Arvasin, et mul on üks nimetu vesiroos, aga tuleb välja, et siiski kaks, helekollane ja heleroosa.
Vesikuuske peaks hakkama tiigis vähendama, aga pole halli aimugi kuidas, sest mina sinna vette ronima nõus ei ole. Mitte mingi hinna eest.
Tegemist muidugi oleks, millal ei ole...pesumasin juba müdistab ja millalgi tuleb traktor välja ajada ning niitma hakata. Aga mitte veel. Laiselda on mõnus ja kolm järgmist nädalavahetust on niigi tihedalt tegemisi täis planeeritud.