31. mai 2015

Pokazuhhapeenar

Pärast neljepäevast hullumeelset pakkidepakkimist, hüdrofoori vahetust ja muid kiireid koduseid jamasid, Järvselja taimede saabumist ja õhtust istutusmaratoni otsustasin kõigepealt reedel Pärnu Taimelaadal ära käia. Seekord külastajana, osalemise ütlesin ära, kui see haiglakõne tuli, sest kõik oli nii ebaselge ja lahtine. Asja oli ka tegelikult, vajasin ühtede läti põõsakasvatajate kontakti, mille eelmisel aastal ära kaotasin, sain oma klientidele soovitud taimi, viisin ühele tellijale taimed ära (pisut geopeitust, jäta n kilomeetril punase bussi ja sinise auto vahele, loodan, et tüüp leidis ikka üles, hädakisa pole olnud...). Omale hüppasid kaasasolnud roosasse ostukärusse kaasa must leeder Madonna ja roniv trompetõis ning üks roosa ja üks topeltõieline piibeleht, mida ma lolli järjekindlusega kodustada püüan, aga juba mitu korda on ära kadunud. Nii et käitusin väga mõistlikult.
Tallinnast veel traktoriterad ja kähku koju, nädalavahetusel oligi plaanis ainult oma aiaga tegeöeda ja aiapoele isegi mitte mõelda. Laupäeva hommikul pani tubli Lepatriinuisand traktorile uued terad ja muudkui niitis ja niitis kuni kõik sai väga ilusaks.
Lepatriinu rohis ja koristas. Läks veel ilusamaks.
Tänased pildid on udused, sest aednikutelefon CAT pildistamiseks ei kõlba. Eriti päikese käes pole ekraanilt üldse midagi näha ja isegi ei näe, mida pildistad. Fotokat ma aga välja mulla sisse ei toonud.
 Mina lõikasin roose. Lõpuks sai lõigatud ja võis midagi lõbusamat teha ehk istutama hakata. Kõigepealt said lõpuks maasse Saare-Tõrvaaugult soetatud ploomi- ja kirsipuud, herilaste pärast majast võimalikult kaugele.
Nädala sees sai Aiasaate produtsendiga mõnede saatelõikude tegemises kokku lepitud. Et vaja reklaamida Fiskarsi tööriistu ja veel üht-teist. Niisama asjadega vehkida on mõttetu, leppisime, et teeme ühe peenra. Selle peenra siis mõtlesingi Pärnust koju sõites välja. Nagunii oli vaja eksponeerida ka müügipõõsaid ja kuigi selle koha korrastamine polnud muidu esimese järjekorra tööde hulgas, on nüüd ta siiski tehtud.
Päris kolepilt vana vundamendi ees lehvivast naadist ja vereurmarohust jäi tegemata, sest hakkasime nii südamega kaevama. Seal on meil hea kerge liivane muld, mitte selline killustik nagu üleval aias. Mätas tuleb kergelt lahti ja umbrohi koos juurtega välja.
Pilti tegin täna hommikul, kui enamus juba kaevatud oli.
Pottide rivistus ja planeerimine originaalsuuruses
Istutatud, alustatud peenrapiirde paigaldust. See Gardenfix peenraääris on tõesti hea, sellega saab teha nii sirgeid kui kaari ja ma kujutan ette, et sellega oleks väga hea teha ka aiateid.
Istutamine loomulikult vette, siis lasin voolikutel veel peenrasse paar tundi joosta, katsin vanade pappkastide ja moeajakirjadega, kastsin ka need märjaks ja multšisin männikooremultšiga. Taevased jõid leidsid ka, et hea sai, ja kastsid omalt poolt korralikult juurde. Viimase multšikoorma paikasaamiseks ootasin vihmavahet tükk aega ja vahepeal tuli isegi sahmakas rahet. Valmis aga ta sai
Kasutatud taimede nimekiri
Jaapani budleia (buddleja japonica)
Kontpuu hübriid (cornus) ´Stellar Pink´, eeskujulikult talvitunud
Davidi budleia (buddleja davidii) ´African Queen´
Hübriid-nõiapuu (hamamelis x hybrida) ´Arnold´s Promise´
Tömbilehine viirpuu (crataegus laevigata) ´Paul´s Scarlet´
Pehme nõiapuu (hamamelis mollis)
Hübriid-nõiapuu (hamamelis x hybrida) ´Diana´
Must leeder (sambucus nigra) ´Madonna´
Raudpuu (parrotia persica)
Suurelehine hortensia (hydrangea macrophylla) ´Love´
Suurelehine hortensia (hydangea macrophylla) ´Fantasia´
Hübriiddeutsia (deutzia x hybrida) ´Mont Rose´, suurepärane õitseja ja hästi potis talvitunud,
Walteri kobarküüvits (leucothoe walteri) ´Zeblid´ suurepäraselt potis talvitunud ja teeb õienuppe,
Jaapani õisküüvits (pieris japonica) ´Valley Valentine´
Grööni kail ehk grööni rododendron (ledum groenlandicum) ´Helma´
Peitõieline hortensia (hydrangea involucrata)
Aedhortensia (hydrangea paniculata) ´Sundae Fraise´
Siberi kontpuu (cornus alba) ´Gouchaultii´
Ma olrn täiesti teadlik sellest, et praegune istutus on liiga tihe ja osa tittesid võib väga suureks kasvada. Aga nagu pealkirjastki näha, esialgu pokazuhha ehk näitamiseks.
Lepatriinu aga alustas vihmase päeva puhul igaaastast Heraklese vägitööd ehk kuuri koristamist. Mitte ei tea, Kesse sellesse kuuri igal talvel seapesa tekitab :D

28. mai 2015

Kui tahad jumalaid naerma ajada,

tee plaane. Tsitaat šamaanist lapsepõlvesõbralt, kes mind paar nädalat tagasi külastas. Nagu oleks ette teadnud. Õnneks lõpetasin ma plaanide tegemise juba rohkem kui pool aastat tagasi ja võtan ühe päeva korraga. Vähemalt püüan.
Plaane tuleb sellegipoolest teha, kui sul on mingi ettevõtmine. Ja need plaanid lõi eelmise esmaspäeva telefonikõne haiglast natuke segamini. Selle nädala esmaspäeva ja teisipäeva veetsin Ida-Tallinna Keskhaiglas uuringutel. Uudiseid on häid ja halbu ja algul mõtlesin, kas sellest üldse kirjutada...aga siiski. Seda, mida otsiti (emakakaelavähi retsidiiv), ei leitud. See-eest leiti MRT ja kompuutertomograafiaga tilluke kasvaja hoopis mujalt. Ja see tuleb ära opereerida. Seega veedan sellest suvest vähemalt kolm päeva haiglas ja vähemalt kuu operatsioonijärgsel sundpuhkusel, kus saan ainult aias ringi jalutada ja füüsilist tööd teha ei tohi.
Esimesel päeval peale uudise saamist olin loomulikult liimist lahti, aga siis jõudsin järeldusele, et tegelikult ju hoopis vedas, et tehti täisuuringud ja see värk leiti siis, kui ta on veel 100% ravitav.
See selleks. Kodus tuleb sellega tempot tõsta ja seinaäärne maha istutada. Kõige suurem probleem on Saare-Tõrvaaugult kingiks saadud kirsi- ja ploomipuud, neile on suuri auke vaja. Aga ehk saame kamba peale hakkam.
Ootamatu kulutusena sadas selga hüdrofoori vahetus. Maailma parim santehnik Urmas uuris eile plätsuvat veevärki ja jõudis järeldusele, et kotti võib ju vahetada, aga parem oleks kogu süsteem korda teha. Õigust oli tal rohkemgi kui algul arvatud, vana hüdrofoor oli rohkem roostes kui arvatagi oskasime ja nüüdseks  duširuumis olnud 12 aastat vana sanitaarporno asendatud korralike vasktorude ja uue hüdrofooriga. Tänu sellele on ka rõhku olnud võimalik tõsta ja müügiplatsi kastmine efektiivsem.
Ise möllasin täna rohida, mitu kärutäit naati ja vereurmarohtu. Veebipoe pakkide pakkimine. Järvseljalt saabunud taimed saabusid ja jugapuud koos oma platsilt pärinevate kenasti potis talvitunud walteri küüvitsatega parkla serva maha istutatud. Kliendid käisid taimede järel.
Pilte polnud aega teha.
Homme üritaks Pärnu Taimelaata külastada, seekord kliendina. Mida lätlastel põnevat kaasas on. Oma osalemine oli algul plaanis, aga igaks juhuks jätsin selle haiglajama tõttu ära. Õigesti tegin, koduski on piisavalt teha.

25. mai 2015

Aednikud on ikka peast segased,

mõtlesin ma pühapäeval ruutmeetrite kaupa mingit kuningakeppi välja juurides ja kompostihunnikusse saates. Tuuakse aeda taim, poputatakse ja kastetakse ja siis saab ühel hetkel laiutama hakanud tegelasest isu täis ja kõik välja. Alles jäi sinna peenrasse ainult verev vesikanep ja virgiinia tonditupik, nende vahele kolib veel vesikanep Ivory Towers ja ongi selle suvehekiga kõik.
Täna ei istutanud midagi. Sain haiglast hüppesse ainult tänu pühalikule lubadusele ilmuda hommikul söömata ja joomata ja mitte ära lõhkuda ja ära määrida paremale randmele istutatud kanüüli. Seega ei saanud täna kodus isegi mitte nõusid pesta. Randmel on see asi sellepärast, et tänu arvukatele operatsioonidele ei saa küünarõndlast mul juba ammu ühtki veeni kätte.
Sellest, kui väsinud ma tegelikult olen, sain aru alles haiglavoodisse jõudes, terve hommikupooliku viibisin mingis tukastavas olekus. Sellest hoolimata, et palat oli palav ja umbne ja peale minu oli seal veel kolm inimest. Ma jälestan haiglaid just selle pärast, et seal on kohutavalt igav. MRT tehti alles peale lõunat ja peale seda sain koju, miks ma haiglasse varahommikul kobima pidin, jäigi mulle selgusetus. Ega koduski midagi teha ei saanud ühe käega, aga vähemalt sai kasta ja koeri toita.
Pildistada sai ka. Õide on puhkenud ebaküdoonia
Lepatriinu on nädalavahetustel kõvasti triipu tõmmanud :) ja meie tulevane kultuuripärandi objekt on peaaegu valmis, uks tuleb veel üle maalida. Kogemata juhtunud halli värvi otsustasime halliks jättagi, küllap asendasid ka esivanemad vajadusel seelikutriibu mõne teise olemasoleva tooniga ja nagunii on see stiliseering Harju-Madise rahvariideseeliku ainetel.

Lepatriinuisand möllas trimmeriga. Trakatsil on üks tera jälle katki, mis meie keerulist maastikku arvesse võttes on igakevadine paratamatus, paraku ma ei tea, millal mul terade poodi on võimalik minna. Homme õhtuks peaks koju saama, aga kas ma ka autot juhtida niipea saan, on teadmata.
Üksteise järel puhkevad kolmiklilled, sel tegelasel on tänavu juba neli õit, aga kuna pildistada saab ainult alt üles, on kõiki võimatu ühele pildile püüda.
Punane leeder Aurea on õhtuvalguses nagu lõke. Naate palun mitte vaadata.
Ja isegi kui hinges on hirm ja ebakindlus, aitab aed rahulikuks jääda.

22. mai 2015

Asfalt peale ja toss väljas

Sellest hiigelprojektist olen vihjamisi juba rääkinud, aga asi sai alguse Tallinn-Paldiski maantee kapitaalremondist. Mingil mulle arusaamatul põhjusel oli muuhulgas vaja võtta üles ka vana teetamm ja ehitada uus ja tee-ehitajate hulgas on olemas nii peen ametinimetus nagu ladestusjuht. Seesama ladestusjuht käis paar kuud tagasi uurimas, ega kellelgi kruusa vaja ei ole...kruusa on ju alati vaja, eriti tasuta. Teemeestel omakorda mure, et saaks võimalikult lähedale viia, sest sõidukilomeeter maksab. Meil jälle hädasti vaja kohta, kus suured autod ja bussid saaksid ümber keerata.
Nii käiski kopp mingil ajal pinnast koorimas ja 11.mail tekkisid tulevasse parklasse mõnekümnetonnised kallurikoormad kruusa. Seejärel saabus vaikus. Kuni esmaspäeval helistasin ise kopajuhile, et nüüd oleks ikka juba väga vaja. Aga sellest olen ma juba kirjutanud.
Kolmapäeval olin ise tööl, aga juurde oli tekkinud veel paar kallurikoormat.
Eilne hommik algas taas kopa jorramisega kell seitse hommikul ja ma isegi ei viitsinud reageerida, sest nendele meestele polnud vaja mitu korda seletada. Kell kaheksa hakkas rappuma terve maja ja aknaklaasid klirisesid, oli ilma välja vaatamatagi selge, et saabunud oli teerull, kes kogu kupatuse kinni rullis. Poistele teen asjaliku töö eest Aaviku Aiaseltsi nimel mingi kenasti raamitud tänukirja, mille nad saavad soojaku seinale riputada :)
Vaatepilt sissesõidu poolelt, näha on ka, et Lepatriinu on nädalavahetustel triibutamisega tegelenud :)
Pärnade-kivide ja parkla vaheline ala ongi see kuiv täisvari, kuhu ma taimesoovitusi ootan, praegu seal mingit valgust ikka on, aga kui pärnad lehte lähevad, pole lootustki. Mingi ports taimi on endal olemas ja mingi ports Järvseljalt tellitud, aga ala on suur ja lisaks on seal naat sees...
Täna sai siis uus parkla ka ära testitud, 50-kohaline Jalotoursi turismibuss keeras probleemideta ümber. Peale grupi lahkumist kustusin ära, kui seni sai rabeletud 12-13 tundi päevas puhkepäevadeta, siis oligi viimane aeg. Tutvusin omaenda aiaga ja tegin pilti.
Mõnel asjal on ikka võrratud pungad ja peaks ka varjuaeda sobima. Praegu alles potis, Aiasõbrast

Acer shirasawanum Aureum

Punasel vahtral, mis pärineb ajast sordinimipoleoluline, on võrratud õied
Muhedikult kunagi saadud kütkestav epimeedium (epimedium youngianum) õitseb minu silma all esimest korda, no on ikka nunnu
ja mõni moekas tulp näeb välja nagu purjus tolmuhari
Kõigest pilti ei teinud. Roosa puispojeng planeerib kahte taldrikusuurust õit ja esimest korda õitsev ´High Noon´samuti kahte. Kui ma leedukate otkuudajaznaajud ka maha istutan, tuleb sellest istutusalast kunagi uhke vaatepilt.
Salakesi olen muidugi õhtuti istutanud ka. Eile Staudeni püsikuid ja Cooneni põõsaid. Täna Guntis Grantsilt ostetud ja kingiks saadud aasia liiliaid.
Püsikupeenarde suurendamist aga siin majas enam ei tule. Ma ei jõua hooldada, isegi abilistega mitte. Meil on terve armee sel aastal aias möllamas olnud - fantastilised Lepatriinud, kes vist märtsist alates on kõik nädalavahetused vabatahtlikku tööd teinud. Sõbrannad. Sõbrannade lapsed. Kaks Räpina ametlikku praktikanti, väga asjalikud naisterahvad ja üks meesterahvas peaks veel saabuma. Ja ikka ei jõua ja ikka on osades kohtades naat põlvini. Mõnedes kohtades ei peagi jõudma, sest lõunanõlva nurmenuku- ja võililleväli on ka niitmata imeline
Kui seni sai püsikuid istutatud aukudesse, eelmise aasta Edromi ühistellimusest pole vähemalt minul ilmselt tänu põuale midagi alles, siis homme peab vist hakkama kaevama. Uutele pojengidele auke, selleaastased valikud on (pildid muidugi netist)
Seeing Blue
Sea Shell
Hillary
Ahvatlusi on müügiplatsil muidugi veel, aga mõistlikuks tuleb ka jääda :)

20. mai 2015

Türist ja muust

Määbruarist on saanud jamai ehk sama ilm juba viiendat kuud, jaanuarist maini. Eile hommikul 8,5, täna 6,6 soojakraadi.  Üle kümne kraadi plussi on siin mere ääres kraadiklaas ainult paaril korral näidanud ja eriti on temperatuurivahe sisemaaga näha taimedest, mis kuskil mujal kaasas on käinud, nende pealsed on hulga pikemad. Müügiplatsil on isegi pooled pojengipotid pealseteta, hortensiatest rääkimata. Juured on elus, kontrollisin, aga müüa ei saa.
Türil oli tore. Kuigi käive jäi ligi poole väiksemaks kui eelmisel aastal, polnud ju suurte punaste tuttidega hortensiaid, need, mis kaasas, ajasid alles esimesi lehti. Inventuuri pole veel lõpetanud, aga tundub, et põhiliselt müüsime pojenge, põõsaid, hortensiaid ja kärusid, huvitaval kombel seekord esmakordselt ka kolmiklilli (rootslastele ja soomlastele), kogu muu püsikukraami kaasavedamine oli lihtsalt kütuseraiskamine. Järgmine kord teab ja ei pinguta enam pihikut lõhki kogu selle kammajjaa kaasapakkimisega. Niigi olen ratasriiulite lükkamisest sinikaid täis ja küüned murdunud. Aga ei kahetse, sest Türi on nagu hea vein, mis aasta-aastalt paremaks lägeb ja juba ammu valikult isegi Siguldale pika puuga ära teeb. Sest Sigulda on kiivalt läti müüjate üritus. Türil aga on müüjaid Lätist, Leedust, Poolast ja sel aastal isegi Soomest. Ostjaid samamoodi bussitäite kaupa Rootsist, Soomest, Lätist ja tont teab kust veel.

Kojusaabumine oli ka imeline, vaimustavad Lepatriinud olid enamuse murust ära triikinud ja aed hoopis teist nägu kui lahkudes. Samuti olid rataskonteinerid autolt juba maha veerenud, kui mina autoga koju jõudsin, sest olin väsimuse tõttu sunnitud paar peatust tegema. Ning kuigi füüsiliselt väga väsinud, oli peale Türit tunne, nagu oleks kusagil reisil käinud.
***
Alustasin seda postitust tegelikult esmaspäeva hommikul, kui oli plaanis looderdada. Aga kell 8.50 Ida-Tallinna Keskhaiglast tulnud telefonikõne lõi mu närvisüsteemi nii segamini, et diivanil lebotamisest ei tulnud enam midagi välja ja läksin Türi kaupa inventeerima ja maha võtma. Kuna samal ajal korrastasin müügiplatsi, siis läks arvatust rohkem aega ja tegelikult lõpetasin alles teispäeva õhtul kella üheksa ajal, sest osa teisipäevast kulus linnaskäimisele, postipakkide pakkimisele ja muule paberijurale.
Esmaspäeval oli mahti ka mõned pildid teha. Üldiselt ostsin Türil peamiselt endale. Kolm paari jalatseid ja ilusa linase kostüümi. Aga mõned taimed hüppasid ka kaasa. Nulg Piccolo ja kanada kuusk, mille sorti lätlasest müüja ei teadnud, aga mis pidi olema ümara kasvuga kääbik. Pilt jäi miskipärast tegemata.
Puispojenge müüsid nii lätlased kui leedukat, mõlemal sordinimedeks otkuudajaznaaju. Lätlased müüsid otkuudajaznaajusid 35 euroga, selle raha eest tahaks siiski teada vähemalt värvi. Leedukatelt ostsin kastitäie sordituid 8 eurot tükk.
Ja täielik emotsiooniost soomlastelt, kes oma kättejäänud kaupa laadalt lahkujatele pea olematu hinnaga pakkusid, suvised aiakaunistajad ja kui jästi läheb, ehk suudan nad talvel ka toas ära talvitada. Tagaplaanil Mihkel, kes parasjagu kuskile astuma hakkas, õnneks mitte kallapotti.
Tänane päev algas sellega, et kell 7:08 duši alt väljudes kuulsin imelikku müra ja avastasin õuelt askeldava ekskavaatori :). Olin kopajuhile küll juba esmaspäeval helistanud, et tulgu keegi ometi ja lükaku need kaks nädalat tagasi toodud hunnikud laiali, mul peab suur buss reedel ringi pöörama mahtuma...kellaaeg oli sellegipoolest vähe üllatav ja õnneks polnud märja peaga ringi lipata ka liiga külm.

11. mai 2015

Märg ja külm

on õues ja see sobib mulle väga, sest kui oleks soe ja kuiv, peaksin olema juba ammu õues voolikutega mässamas, Luigel tuule ja päikese käes kuivasid potid korralikult läbi. Hiljem lähen ja vaatan üle, kui korralikult see öine vihm kastis ja kas on juurde vaja. Praegu teen lõunasööki, ise endiselt hommikumantlis ja nii oligi planeeritud, sest organism hakkas reedel juba kõvasti lõugama, et ta rohkem ei jaksa. Neelupõletik, vererõhk, pearinglus ja pidevad külmavärinad. Õnneks või kahjuks Luigel eriti müügitegevusega rabeleda ei tulnud, ilm oli soe, seltskond hea ja lõpuks sai pühapäevaõhtuses saunas vist viimane haigusevimm välja higistatud. Täna on endiselt küll väsimusesurin kontides, aga oligi plaan lasta füüsisel puhata.
Mis ei tähenda, et ma saaksin diivanil lebotada ja lugeda. Hommikust saadik mässan paberimajandusega ja lõppu ei paista. Arvete tegemine ja väljasaatmine. Vahepeal saabunud kauba arvele võtmine. Käibedeklaratsioon, mille tegemine läheb järjest keerukamaks ja ajamahukamaks, sest 1000-euroses ostu- ja müügiarved tuleb nimeliselt registreerida, eraldi eksport, autokütuse käibemaks (mind täiesti siiralt huvitab, mismoodi kavatseb riik kontrollida, kas ma kallasin selle bensiini traktorisse või autosse või nuusutasin ära? Viimasel juhul oleks eriti kõrge maksukoormus, sest omatarve maksustatakse ka erisoodustusmaksuga :D
Kui mõistus numbritest kokku jooksis, avasin blogimaailma ja nentisin, et pole vähemalt viis päeva siia vaadanud.
Nüüd aga paberimajanduse juurde tagasi ja kui valmis saan, luban endal õue jalutama minna, sest vahepeal tuli välja päike. Midagi meeldivat mind seal ees ei oota, põlvini hein ja umbrohi. Hirmsasti tahaks istutada, aga enne tuleks rohida, et õige koht üldse üles leida ja kaevama peaks ka, see ei kõla enam üldse huvitavalt. Täna aga on ainuke võimalus midagi aias teha, sest homme läheb jälle tihedaks tööks, Inglismaalt tuleb kaup ja Türi laata tuleb hakata pakkima ja ehk jõuab ka mõned veebipoe tellimused ära saata...neljapäeval palavikuga tegin Smarti saates mitu viga ja püüan edaspidi enam üleväsinuna mitte pabereid täita...

5. mai 2015

Keegi keerab kella

iga paari minuti tagant vähemalt tund aega edasi. Põhitöölt olen nüüd kaks nädalat ametlikult puhkusel, mis tähendab, et terve nädalavahetuse jooksin, nii et kannad kuklas ja jooksen niimoodi ilmselt terve järgneva kuu. Ikka midagi ei jõua. Isegi maitserohelise seemned on kastidesse külvamata, peiulilledest rääkimata. Põhiline aeg kulub klientide tellimuste tegemisele ja õhtuti olen endale natuke rohimist ja istutamist lubanud.
Maikuu algas talgutega, kus ma ise küll ainult hängimas, pilti tegemas ja suppi söömas käisin. Pankrannikust alla saamine on nüüd jälle turvalisem, vana trepp oli päris pehkinud. Käsipuuks tuleb uhke mahakantud laevaköis, mille ma oma keskkonnaalaste sebimiste käigus annetuseks sain, aga me pole veel suutnud välja mõelda, kuidas seda tükeldada.
Laupäeval sadas terve päeva paduvihma, mis õnneks ei seganud ümberpotistamist kasvuhoones. Sellega seonduvalt küsimus laiale ringile, kuidas lahti saada teomunadest? Lömastades muidugi, aga Lätis Kalsnavast tulnud taimepottides oli kohati teomune rohkem kui mulda ja see läks ikka päris tüütuks. Kiirel googeldamisel ei leidnud midagi mõistlikku. Ma lömastan aias niigi iga päev sadakond tigu, läti omad mul veel täpselt puudu olidki.
Õhtul jõudsin veel paberimajanduse järjele tõmmata ja Lepatriinudega saunatada, mõnus oli.
Pühapäeval oli ilm õnneks ilus, kuigi murul olid lombid ja kohati kippus jalg lausa sisse vajuma. Aga ikka parem kui põud ja müügiplatsi kastmissüsteemi pole ma ka veel jõudnud kokku panna, seega on iga vihmake teretulnud. Rohisin veel natuke, aga suurem aeg kulus esmaspäeval välja minevate tellimuste komplekteerimisele. Lepatriinu tõmbas triipu :), ehk talgute käigus ühe ilusa seina saanud kuut edeneb vaikselt edasi, õnneks on nii kirjut asja võimalik jupikaupa värvida, nii nagu ajakavasse mahub. Lepatriinuisand möllas mootorsaega ja mõni padrik sai jälle vähemaks ja lõkkesse. Ilma oma armsate pereliikmeteta oleksin ikka täitsa pännis, kõike on vaja kohe ja korraga teha ja naat kasvab kiirusega kümme sentimeetrit päevas.
Vahepeal oli tunne, et pilte pole üldse tehtud, aga pildid polnud erinevatest kohtadest (mälukaart, telefon, tahvel) lihtsalt arvutisse jõudnud. Mihklil on kutsika kohta huvitavad silmad, aga need võivad veel muutuda. Kolm kuud vana alles ju, kuigi kaal oli eile 17,5 kilo.

Tõsine eestlane astub ühte ämbrisse vähemalt kaks korda ja nii laduski mingite talgute käigus Lepatriinuisanda suur poeg puuriida taas kohta, kus see mitte olla ei oleks tohtinud. Muidugi ei jäänud meie mäestikukoeral võimalus avastamata.
Selle kolekoha likvideerimiseni jõuame ehk suve teises pooles, sest muid asju on nii palju teha ja ma ei kannata silma otsaski pooleliolevaid objekte. Kui midagi teha, siis korraga ja lõpuni.
Õnneks jõudis DPD pakid ära viia ja UPS kaheksa kastitäit Saksamaa taimi enne ära tuua, kui avastasin õuelt hiigelkalluri
Ehk alanud on sissesõidutee ja parklaehituse hiigelprojekt, täiesti ootamatult nagu viimasel ajal kombeks ja hetkeseisuga on mul väike mure, kuidas ma pärast lõunat välja saan, minu ja maailma vahel on umbes 75 tonni kruusa hunnikutes ja ühtegi ekskavaatorit pole veel näha olnud.
Stauden Stade taimedest aga teen eraldi postituse, sest nad on seda väärt. Praegu torman pakkima ja vajadusel püüan kinni mõne ekskavaatori, et tee lahti saada.