Oh Happy Day

)
Kui ma just kuskil kellaajaliselt olema ei pea, on minust viimasel ajal saanud hommikune loivaja. Ärkan küll vabatahtlikult kella kaheksa paiku, aga enne kuidagi välja ei jõua, kui kell üksteist. See ei tähenda, et ma niisama lakke vahiksin ja kohvi jooksin, tavaliselt vastan meilidele, tegelen tellimustega, teen tööasju jms.
Täna see ei kehtinud, põhjuseks ikka seesamane pappkast sauna eesruumi jahedal põrandal, mis mõjus nagu magnet ja pani näpud kohe väga sügelema. Seetõttu olin täies mundris ja õues juba enne kümmet, otsustanud enne potistamist ära teha rutiinsed tööd nagu puudetassimine, sest nädalavahetuseks lubab taevast kõike ebameeldivat peale väikeste poiste pussnugadega. Kuna lisaks valitses meil nii haruldane tuulevaikus, üritasin ka suure lõkke põlema panna. See otsustas küll ainult pooleni ära põleda ja ära kustuda, sest mul polnud aega seal kõrval sussitada, aga nüüd on vähemalt ruumi viimaste mahalõikamist vajavate püsikuvarte jaoks.
Siis oli vaja kõik oluline kasvuhoonesse toimetada. Muld, väetised ja potid ootasid seal juba ees, aga käärid, kindad, Kast ise, Kassitoidupurgid (naerate, jah, aga neid saab täiesti sihipäraselt kasutada taimede ühekaupa likku panemiseks).

Endal oli küll selline tunne peal, et...ühesõnaga täna sain aru, et mul on välja kujunenud raskekujuline aiandussõltuvus. Kui ikka enne potistamist on tunne nagu suitsetajal enne kauaoodatud sigaretti, on asi ikka väga tõsine. Peas kumises miskipärast kogu aeg see lugu, millega postitus algab ja selle kristliku sisuga polnud üldse pistmist, ainult refrään :D.
Nii ma seal kasvuhoones potistasin ja ümisesin raadiole kaasa, mõnus oli. Aeg-ajalt ilmus ukse vahele suur must karvane pea, küsiv pilk silmis, ikka veel mängid nende pottidega, miks sa minuga ei mängi...kompensatsiooniks viisin ta õhtul jalutama.
Üleeilsesse õhtusse tagasi kiigates, sellisena nad tulid, nagu silgud pütis. Pildil on tegelikult pealmine kiht juba maha võetud.

Kuna enamus taimi oli ühekaupa, siis ei jäänud muud üle, kui tegin iga tellija kohta nimesildi, Võtsin taimi ühekaupa välja ja asetasin neid siis juba kohe tabelist järge ajades õige nime juurde. Hiljem kontrollisin juba tellijate kaupa veelkord igaks juhuks üle.
Tunnistan nüüd ausalt üles, et sain sellest ühistellimusest ikka tulu ka :). Noh, rahalises mõttes osutus see küll pigem kuluks, aga kuna kõik nimekirjad koondusid minu kätte, oli mul hea vaadata, mida teised tellivad ja siis juurelda, kas ma endale ka seda tahaksin :). Ise olin valmis vaadanud ainult eri värvi lõokannuseid, emajuuri, amsooniaid ja gunnera, aga noh, teiste nimestikud olid nii ahvatlevad ja kuigi ma püüdsin piiri pidada, sai täna potti siiski 35 taime :).
Pärast pikka kõhklust jätsin potid siiski kasvuhoonesse ja lülitasin ööseks radiaatori sisse. Kui terve eelmine pikk talv sai radikaga kanaputkat köetud, kannatan ehk selle elektriarve ka välja. Eelmise aasta kogemus lihtsalt näitas, et toas pole kuskil piisavalt valge ja taimed venivad välja. Kui nüüd pühapäevast peaks tõesti nii külmaks minema, kui praegu lubatakse, tuleb kastid muidugi ööseks siiski tuppa tuua, aga ehk saab ka sellega hakkama.
Edromi taimede kvaliteet oli suurepärane ja rõõmu tegid ka iga taimega kaasas olnud ilmastikukindlad sildid. Kui sealt edaspidi tellida, on mõttekas teha seda samamoodi erasikute ühistellimusena, sest läbi firma asju ajades läheks asi käibemaksu võrra kallimaks. Ma pole selle inglaste taimede käibemaksusüsteemist siiani aru saanud, mõnikord on taimede käibemaks seal 21%, mõnikord 7% ja Edromi arvel 0%. Miks see nii on, pole ma eriti süvenenud, aga ettevõttena sisse tuues lisanduks seega Eesti käibemaks automaatselt. Ainult et järgmise tellimusega olen niipalju targem, et teen ühtse tellimisvormi, siis ei pea eri sõnumitest ja meilidest nimesid ümber kirjutama.
Suuremat muret teevad saabuvad külmakraadid hoopis aia suhtes, mõnel ööl lubatakse isegi kuni -8 ja mida see teeb kõigi nende ninade ja ninakestega... tulbid on oma 10 cm kõrged ja katkujuur kavatseb kohe õitsema hakata:

Aga ega looduse vingerpusside vastu ei saa ja kogu aeda millegagi katta ka ei jõua. Tuleb leppida sellega, mis tuleb.