Viimane vaba nädalavahetus,

sest järgmisel nädalal tuleb Inglismaalt kolmest eri kohast püsikuid ja see tähendab suure potistamismaratoni algust. Tõsi, esimesed mugulad saabusid juba reedel, aga kuna tegemist on liiliasibulatega, siis neid potti panna pole vaja. Igasuguste jamade vältimiseks ostsin lillesibulatele isegi eraldi kasutatud  külmkapi, mida küll siiani sisse lülitanud pole. Meil temperatuur varjus üle kuue kraadi tõusnud ei ole.

Iga päevaga paksemaks muutuv tellimuste kaust teeb ühtpidi rõõmsaks, aga natuke ka murelikuks, vahepeal tekkis päris kõhe tunne, et kuidas ma kõige sellega toime tulen. Samas tegelesin ka eelmisel aastal ju püsikutega ja postimüügiga ainult mina, M mässas peamiselt  roosidega. Roose aga enam praktiliselt pole (ja kui ma nägin Juhani kevadkataloogi, kus roose pakuti 5 euroga, tänasin ma iseennast õige mõtte eest, sest korralikku patendikaitse all olevat roosiistikut ei saa selle hinnaga kättegi)  ja laatadel kavatsen ma käia nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Seejuures ei muretse ma niipalju taimede ja aia, vaid sellega kaasneva paberimajanduse pärast, mis oli ja on samuti minu teha. Ja seda pole sugugi vähe. Raamatupidajat pole kah mõtet palgata, sest see kuu kokkuvõtete ja deklaratsioonide tegemine on tegelikult kõige väiksem ja vähem aega nõudev töö, kõige mahukam on laoprogrammi, tellimuste ja arvetega õiendamine.
Aga noh, küll lahendus leidub, alati on leidunud.
Reedel ja laupäeval oli küll päikeseline,kuid lõikav ja jääkülm tuul muutis väljasolemise kaunis ebameeldivaks. Koristasin maja, koristasin abihoonet, laupäeval möllasin pisut ka jälle võsalõikuriga. Kaua järjest seda teha ei saa, vibratsioon hakkab randmetele. Aga jupikaupa ka parem kui mitte midagi. Natuke jalutasin ka ringi ja tõdesin rõõmuga, et vahepealne külm ja lumi pole kevadistele ninakestele midagi paha teinud, katkujuur vist plaanib kohevarsti õitsema hakata, mulle need muksud nii meeldivad.

Viimase tööna viskasin kastidest-vaasidest välja vana mulla ja täitsin need uuega. Külvikastid joondu-valvel!

Sinna tuleb siis sibul,till ja salat, rohkem polegi vaja. Kasvuhoone seinaäärse kasti muld ka veel vahetada, sinna kolm-neli kurgi ja tomatitaime tuleb mõnelt laadalt. Eelmisel aastal kippusid isegi ainult kolmelt taimelt saadud kurgid üle kasvama ja komposti lendama.
 Õhtuks olid päkad nii ümmargused, et naabrite juurde sauna minekuks tekkis mõte aiatraktor võtta, ikkagi 150 meetrit...aga peale poolt tunnikest pikutamist olin ikka võimeline jala käima.
Mõnikord peab lihtsalt vedama ka, laupäeva hommikul helistas naabrinna, et hakkab kodunt vana elektroonikat jäätmejaama viima, kas mul ka midagi ära saata on...ma olin sama asja just endale kas teisipäevaks või neljapäevaks planeerinud, et muude sõitudega ühitada. Naabrimehe abiga vanad grammofonid-telekad-printerid kuuri alt autosse visatud, sai ruumi juurde ja välja tuli halogeenkiirgur, mida ma kaks aastat tagajärjetult taga otsinud olin :). Kasvuhoonesse külmadeks öödeks parim ja suurima kasuteguriga riistapuu.
Ilm oli täna tõeliselt rõve, paar soojakraadi ja hommikust saadik imbus taevast mingit vihmasarnast asja, mis kõik läbi leotab ja niiskeks ja vastikuks teeb. Välitööd jäid kõik tegemata, õu oli porist nii libe, et traktor poleks kuhugi liikunud.
Kasvuhoones ma pool tänast päeva veetsingi, tegin seemnekülvi, kasvuhoone ülemistel riiulitel ei külmu need ära. Seemnetel on ikka uskumatu elujõud, päevalillede seemned panin reedel likku ja tänaseks olid nad endale juba sentimeetrised sabakesed kasvatanud. Muidu ma suvikutega suurt jannata ei viitsi, aga päevalilled, peiulilled ja päsmaslilled peavad olema, viimased kaks küll peamiselt aiavaaside jaoks.
Toas õitseb valge karukell ja kui nüüd esimesed paljasjuursed müügitaimed saabuvad, läheb kasvuhoone küte sisse ja siis saab ka Edromi asjad ehk majast kasvuhoonesse, toas kipuvad võrsed ikka väga välja venima, liiga pime.