Õhus on kevadet

sellest hoolimata, et täna olid väljas päev läbi külmakraadid ja hommikupoolikul ka vinget tuult. Hommikused õuetegemised olid kõik füüsilised tööd, puudevedu, prügikotid jms. nädalavahetuse rutiin. Eelmine nädal oli töiselt tihe ja päevad pikad, aga selle-eest sain peaaegu kolm töövaba päeva järjest. Millest kaks esimest veetsin peamiselt raamatutega diivanil. Täna oli juba päris väljapuhanud tunne ja sai üks jalutuskäik tehtud. Peamiselt õitsevad lumikellukesed, nõiapuudest on nüüd avanenud ka Aphrodite

Kevadises kaktuses pole küll midagi ilusat :)

 Võrkiirised ronivad ka juba välja

 Sel kevadel õnnestub vist esmakordselt lumeroosi õitsemas näha, olen neid korduvalt kodustada püüdnud, aga see on ainuke, mis ellu jäänud ja õitsenud varem ei ole.

 Võsast vabastatud lõunanõlv on imeline koht

 Metsa all on isetekkelised järvekesed, meie küngas on kolmest küljest otsekui vallikraaviga piiratud.

Isetekkeline samblaaed kattub suvel kahjuks naadiga

Pärast jalutuskäiku nakitsesin vormidest välja esimesed katsetused kristallvaiguga, päris vahvad jäid. Kuna vormide valik oli kohalikus kaubanduses olematu, tuli leppida silikoonist muffinivormiga.

Pokazuhhapeenar

Pärast neljepäevast hullumeelset pakkidepakkimist, hüdrofoori vahetust ja muid kiireid koduseid jamasid, Järvselja taimede saabumist ja õhtust istutusmaratoni otsustasin kõigepealt reedel Pärnu Taimelaadal ära käia. Seekord külastajana, osalemise ütlesin ära, kui see haiglakõne tuli, sest kõik oli nii ebaselge ja lahtine. Asja oli ka tegelikult, vajasin ühtede läti põõsakasvatajate kontakti, mille eelmisel aastal ära kaotasin, sain oma klientidele soovitud taimi, viisin ühele tellijale taimed ära (pisut geopeitust, jäta n kilomeetril punase bussi ja sinise auto vahele, loodan, et tüüp leidis ikka üles, hädakisa pole olnud...). Omale hüppasid kaasasolnud roosasse ostukärusse kaasa must leeder Madonna ja roniv trompetõis ning üks roosa ja üks topeltõieline piibeleht, mida ma lolli järjekindlusega kodustada püüan, aga juba mitu korda on ära kadunud. Nii et käitusin väga mõistlikult.
Tallinnast veel traktoriterad ja kähku koju, nädalavahetusel oligi plaanis ainult oma aiaga tegeöeda ja aiapoele isegi mitte mõelda. Laupäeva hommikul pani tubli Lepatriinuisand traktorile uued terad ja muudkui niitis ja niitis kuni kõik sai väga ilusaks.
Lepatriinu rohis ja koristas. Läks veel ilusamaks.

Tänased pildid on udused, sest aednikutelefon CAT pildistamiseks ei kõlba. Eriti päikese käes pole ekraanilt üldse midagi näha ja isegi ei näe, mida pildistad. Fotokat ma aga välja mulla sisse ei toonud.
 Mina lõikasin roose. Lõpuks sai lõigatud ja võis midagi lõbusamat teha ehk istutama hakata. Kõigepealt said lõpuks maasse Saare-Tõrvaaugult soetatud ploomi- ja kirsipuud, herilaste pärast majast võimalikult kaugele.
Nädala sees sai Aiasaate produtsendiga mõnede saatelõikude tegemises kokku lepitud. Et vaja reklaamida Fiskarsi tööriistu ja veel üht-teist. Niisama asjadega vehkida on mõttetu, leppisime, et teeme ühe peenra. Selle peenra siis mõtlesingi Pärnust koju sõites välja. Nagunii oli vaja eksponeerida ka müügipõõsaid ja kuigi selle koha korrastamine polnud muidu esimese järjekorra tööde hulgas, on nüüd ta siiski tehtud.
Päris kolepilt vana vundamendi ees lehvivast naadist ja vereurmarohust jäi tegemata, sest hakkasime nii südamega kaevama. Seal on meil hea kerge liivane muld, mitte selline killustik nagu üleval aias. Mätas tuleb kergelt lahti ja umbrohi koos juurtega välja.
Pilti tegin täna hommikul, kui enamus juba kaevatud oli.

Pottide rivistus ja planeerimine originaalsuuruses

Istutatud, alustatud peenrapiirde paigaldust. See Gardenfix peenraääris on tõesti hea, sellega saab teha nii sirgeid kui kaari ja ma kujutan ette, et sellega oleks väga hea teha ka aiateid.

Istutamine loomulikult vette, siis lasin voolikutel veel peenrasse paar tundi joosta, katsin vanade pappkastide ja moeajakirjadega, kastsin ka need märjaks ja multšisin männikooremultšiga. Taevased jõid leidsid ka, et hea sai, ja kastsid omalt poolt korralikult juurde. Viimase multšikoorma paikasaamiseks ootasin vihmavahet tükk aega ja vahepeal tuli isegi sahmakas rahet. Valmis aga ta sai

Kasutatud taimede nimekiri
Jaapani budleia (buddleja japonica)
Kontpuu hübriid (cornus) ´Stellar Pink´, eeskujulikult talvitunud
Davidi budleia (buddleja davidii) ´African Queen´
Hübriid-nõiapuu (hamamelis x hybrida) ´Arnold´s Promise´
Tömbilehine viirpuu (crataegus laevigata) ´Paul´s Scarlet´
Pehme nõiapuu (hamamelis mollis)
Hübriid-nõiapuu (hamamelis x hybrida) ´Diana´
Must leeder (sambucus nigra) ´Madonna´
Raudpuu (parrotia persica)
Suurelehine hortensia (hydrangea macrophylla) ´Love´
Suurelehine hortensia (hydangea macrophylla) ´Fantasia´
Hübriiddeutsia (deutzia x hybrida) ´Mont Rose´, suurepärane õitseja ja hästi potis talvitunud,
Walteri kobarküüvits (leucothoe walteri) ´Zeblid´ suurepäraselt potis talvitunud ja teeb õienuppe,
Jaapani õisküüvits (pieris japonica) ´Valley Valentine´
Grööni kail ehk grööni rododendron (ledum groenlandicum) ´Helma´
Peitõieline hortensia (hydrangea involucrata)
Aedhortensia (hydrangea paniculata) ´Sundae Fraise´
Siberi kontpuu (cornus alba) ´Gouchaultii´
Ma olrn täiesti teadlik sellest, et praegune istutus on liiga tihe ja osa tittesid võib väga suureks kasvada. Aga nagu pealkirjastki näha, esialgu pokazuhha ehk näitamiseks.
Lepatriinu aga alustas vihmase päeva puhul igaaastast Heraklese vägitööd ehk kuuri koristamist. Mitte ei tea, Kesse sellesse kuuri igal talvel seapesa tekitab :D

Ninad, õied ja samblad

Lõpuks sain minagi päevavalgel aias ühe tiiru teha. Eriti meeldiv ei olnud, meie savise maaga läheb kaua aega, enne kui see tahenema hakkab, kohati vajus jalg mitu sentimeetrit murusse sisse ja kohati oli lihtsalt väga ligane ja libe. Kõige tähtsamad ninaotsad sai ka tunnikeseks õue toimetatud, et nende talitaja kutsikaruumi põranda korralikult puhtaks saaks.

Algul oli põnev kuuseoksi närida ja üksteist mutta maha murda, aga lõpuks läks ikka koorilauluks. Iiigav, tahaks aeda jalutama ja maailma uudistama. Aga vaat ei saa. Liiga totud alles, kukuvad kas tiiki või kuskile mujale ja üksinda üheksal nüüd juba hüppaval ja jooksval karvapallil juba silma peal ei pea. Hakkab juba tunne tekkima, et heameelega saadaks mõned uutesse kodudesse ära, neid on lihtsalt liiga palju :), aga paar nädalat tuleb veel kannatada.

Ise lasin neil lõuata ja jalutasin pisut fotokaga. Nõiapuud lasevad nagu hullud õitseda. Kõige massilisem õitseja paistab olevat kollase õiega´Arnold Promise´, punane Diane on natuke laisem ja oranž Aphrodite alles avab õisi. Pilte rikuvad müügisildid, aga nii virk ma polnud, et need pildistamise ajaks välja võtta.

Põhimõtteliselt võiks müügihooaja ka alanuks tunnistada, pojengid pistavad ninaotsi välja, pildil hea tervise juures Coral Charm. Aga kui aus olla, siis ei viitsi veel taimedega tegeleda, muud tööd on üle kõrvade. 

Kõiksugused ninad on peenardest välja roninud, lumekupu esimene õis oli juba nädal tagasi, nüüd on teisigi juurde tulnud. 

Pean homme talle vist mingi sildi juurde torkama, sest see peenar on selliseks pudruks kasvanud, et läheb ümbertegemisele. Õnnestunud on ka eelmise kevade lumikellukeste ümberkolimine metsa alt roosipeenrasse. Küll nad seal vaikselt laiutama hakkavad. 

Kuigi kavatsesin Rahmeldaja käest saadud sügislilled puude alla panna, sai nad olude sunnil (puude all oli sel hetkel maa liiga kuiv ja paakunud) hoopis roosipeenrasse ja neilgi on ninad väljas ning praegu mõtlen, et äkki polegi nii paha idee, roosipeenar on kevadel kaua tühjavõitu ja sügislillede kevadised lehepuhmikud pole seal üldse paha mõte. 

Ja meie suuri samblaseid kive ja puid ei väsi eriti varakevadel ja sügisel, kui muud värvid on luitunud, imetlemast. Seda kohta näen koju sõites esimena ja näevad teisedki tulijad... ja tehtud pole seal muud, kui liigne võsa eemaldatud. 

Hortensiad, hibiskused ja jumalapuu tunduvad kõigiti korras olevat, kuigi pungi veel pole. Pungad on suured roosidel, sirelitel, magesõstrast rääkimata, see oli juba kuu aega tagasi pungas. Tiigi äärde koperdada ei viitsinud, seal on veel porisem ja ligasem kui mujal. 

Homseks lubab vähe soojemat ja vaiksemat, ehk jõuab vähemalt majaesise sillutatud ala ära koristada koerakuudi põhust ja koeras...st. Mujal on millegi tegemiseks liiga märg. 

Mitte ainult esimestest õitest

Kui hommikul koera välja lasin, käis võsas selline linnulaul, et tundus, et kohe on kevad käes. Päike säras kevadisel lumel ja ilm oli imeline. Ja väga libe ja tuuline. Algul polnud vähimatki tahtmist kontidega riskeerima minna, aga lõpuks ikka tegin väikese tiiru fotokaga. Näsiniin

Pottides talvituvad nõiapuud Diane ja Arnold Promise on puhkevaid õisi täis. Need nõiapuud, mis maha on istutatud, veel ei kõssagi, aga on ka varjulisemas kohas.

See-eest kasvasid mitte õitsevate virgiinia nõiapuude all seened:

Kutsikad said kolmenädalaseks ja said sel puhul esimest korda lisatoitu. Siiani sai Malati nende toitmisega suurepäraselt hakkama, aga täna mulle tundus, et nagu hakkab väheks jääma. Suurema osa kaussi pandud keefirist keeras küll emme ise nahka ja lakkus üleni keefirised kutsikad ka puhtaks. Juba tehakse ka esimesi maadluskatseid ja suus on õrnalt kikusid tunda.

Ameeriklaste Accuweather, mida sel talvel pidevalt jälginud olen ja mis on oma ennustustes ülitäpne olnud, näitab alates algava nädala lõpust peaaegu pidevat plussi ja nii hakkab isegi mul juba tunne tekkima, et teeks midagi õues...aga enne peab kannatama, kuni see koorik ära sulab,

Liivatada ka täna ei saanud, sest liivahunnik oli jääs ja sealt ei saanud midagi kätte. Jälle põhjus laisklemiseks ja raamatulugemiseks.

Uustulnukad: hortensiad ja nõiapuud

Varased hommikud on meeldivad, sest maja on vaikne, isegi koerad põõnavad ja saab rahulikult kirjutamisega tegeleda. Seekord siis tahan oma vaimustust uutest tulijatest jagada, sest ei FB-sse ega veeebipoodi pikem jutt ei mahu. Kes seda nüüd kommertspostituseks loeb, ega sel on kah ilmselt õigus, aga lugemskohustust ei ole ju kellelgi :D
Kõigepealt siis hortensiad. Kaks meile juba tuntud ja katsetatud seeriat, lihtõieline Forever@Ever ja täidisõieline You&Me. Forever&Ever tänavune uustulnukas on suhteliselt veidrat, aga erilist värvi õiega Fantasia

millele maikuus lisandub veel Forever@Ever White Out, mida  müüakse ka Peace nime all, euroopas miskipärast teine nimi. Müügiplatsil valitseb hetkel kriitiline ruumipuudus, kõik korraga sisse ei mahu ja ega laienemisruumi hetkel ka suurt pole, kastmine saab probleemiks.

Forever@Ever Euroopa valikust läheb miskipärast välja Peppermint, mida mul laos on veel kümmekond taime ja juurde seda enam ei saa.

You&Me uustulnukad: Romance, roosamatest roosaim täidisõieline romanss

Love, sordiaretaja arvates on armastus roosa- ja kollasekirju :), aga minu arvates tõeliselt nunnu õis.

Eriseeriatesse mitte kuuluva Zorro ostsin sisse seetõttu, et on oma aias olemas ja kõik, kes seda põõsast eelmisel aastal õitsemas nägid, tahtsid ta välja kaevata ja ära osta. Sain enda Zorro küllalt pisikese kõrrekesena, pole võrreldavgi selle kvaliteediga, mis praegu müügiplatsil on, kuid isegi see pisike suutis end juba esimesel aastal kuskil 1,2 meetri kõrguseks kasvatada ja inimpea suurused õied tekitada. Kui ta veel täiskasvanuks saab...Zorro on kasvukujult vähemalt seni pigem püstjas kui kerajas ja õied on niinimetatud pitsipead (lacehead), mitte ümarpead (mophead), nagu eelmistel sortidel. On sees nii sinise- kui roosaõielisena, sinise pilt pärineb tootjalt, roosa on pildistatud oma aias möödunud aasta augusti alguses avanemas.

Kõige sagedasem küsimus on, et kuidas ikkagi hoida siniseõieliste värvi, sest tee, mida tahad, aluselises mullas nad lähevad kõik roosaks. Mulla happelisus ongi see võlusõna, pH peab jääma 5,2-5,5 vahele ja ka kastmisvee pH ei tohi olla kõrgem (meil koduaias on näiteks 8,0, nii et sinised õied vist jäävadki unistuseks). Kogenud kasvatajad soovitavad siniseid kasvatada suurtes konteinerites, nii on happesuse taset lihtsam kontrollida ja lisada üks supilusikatäis alumiiniumsulfaati viie liitri vee kohta igal kasmiskorral. Kas seda alumiiniumsulfaati meil ka kuskil müügil on, pole ma kahjuks jõudnud veel uurida, ei jõua hästi toidupoodigi. Aga tagasi uute sortide juurde.
Beautensia® seeria on nii uus, et seda pole Põhjamaades keegi katsetanud. Eelmisel aastal suhtlesin litsentsiomaniku ja sortide aretajaga, tema arvas, et võiks proovida. Paraku jäi see möödunud suve traagiliste sündmuste tõttu pooleli ja nüüd siis võtsin väikese koguse ühte taime sisse. Beautensia® Papillon, kindlasti tasub vähemalt mere ääres proovida ja ei muuda värvi.

Kirjud õied tunduvad olevat hortensiaaretuses praegu suurmood, mida kreisim väljanägemine, seda uhkem. Bicolor on minu meelest puhkedes lausa kolmevärviline ja kui roheka asemele musta saaks, oleks lausa lipuvärvides. .

Lisaks hortensiatele sai toodud pisut ka nõiapuid, mille pisiku pistis mulle kunagi pähe muidugi Muhedik ja mida seni Eestist ise üsna tagajärjetult otsinud olen. Paar sorditud vitsakest olen siiski saanud ja kui neist esimene möödunud aasta 3.novembril õitsema hakkas, niutsusin vaimustusest, pilt tehtud koduaias 3.11.2013.

 Muidugi tahtsin sorte juurde saada ja kui jae ei saa, tuleb osta hulgi ja nüüd saab olema kolm talvist õitsejat juures, istikud on ligi meeter kõrged ja peaksid ehk sel talvel ka õisi näitama.
´Diane´

´Aphrodite´

´Arnold Promise´

Küllap ongi nõiapuud meil nii vähe levinud põhjusel, et suvel ei näe see põõsas kuidagi eriline välja. Aga talvine ilu ajal, kui kõik muu magab ja kõduneb, on küll imeline.
Nüüd aga soojendab idapoolsetest akendest sisse tulvav päike juba pikemat aega selga ja ilmselt hakkab kohe ka ekraanile paistma. Aedlemise aeg on käes, sest pühad otsustasin pühendada oma aiale ja juba eile rohisin suure mõnuga (muuseas, see polnudki väga ammu, kui ma väitsin end rohimist vihkavat, nüüd ei jõudnud seda hetke ära oodata, kui võililli juurima saaks :) )