29. aprill 2009

Õhtuaruanne

Täna suutsin pärast tööd Juhani Puukooli paki lahti harutada, kümne hübriidhaava asemel oli saadetud 25 maarjakaske (kuhu ma need küll panema peaksin), muidu tundus kõik OK olevat, taimed hea tervise juures. Pargiroosid (Winnipeg Park, Morden Blush, Adelaide Hoodless) torkasin sabapidi vette, kui mul veab, siis jõuan homme nii vara koju, et jõuan nad ka maha istutada. Kõik muu jääb pikaks nädalavahetuseks.
Kõrgpeenar ka lõpuks valmis ja mitu päeva vajunud-kastetud, täna siis tippisin sibulad-tillid-petersellid sisse, head kasvamist neile.
Homme on selle nädala viimane tööpäev. Hurraa, elagu 1.mai!

26. aprill 2009

Nipet-näpet

Kasvuhoone sai eelmisel nädalal püsti. Ichliebedich ei aidanud, aitas Jakobsoni portree. Töömees pani kokku, aga kulutas sellele terve päeva. Ausalt öeldes on tulemus selle raha eest ikka üpris nikats, ma pole üldse kindel, et julgen selle asjanduse sügistormide meelevalda jätta. Tundub, et need hädised klambrid, mis makroloni kinni hoidma peaksid, meie tuulises õues küll vastu ei pea, igatahes juba tänase tuulega lendas üks sein kaks korda minema. Peab midagi välja mõtlema. Aga kasvuhoonest ja ühest kõrgpeenrast, mis nüüdseks ka enam-vähem valmis, peaks meie pere pisikese värskevajaduse täielikult rahuldama. Kõrgpeenrasse pean küll veel paar kotti mullasegu ostma, sest sügisel ostetud muld on raske ja kipub paakuma. Krookused aga, mille areng vahepealsel külmal ajal lausa seisis, möllavad nüüd täiega.
Aiavaasi krookuste istutamine aga ei olnud hea idee, need pole siiamaani õitsema hakanud, kuigi on vaat et kõige valgemas ja soojemas kohas. Ilmselt oleks pidanud selle vaasi kasvuhoonesse panema, aga seda mul siis veel ei olnud. Üldse peab kahjuks tõdema, et sibullilledega mul eriti ei vea, tavaliselt on järgmisel aastal peale istutamist kõik imeilus, aga siis hakkab järjest hõredamaks muutuma ja paari aasta pärast pole enam midagi järel. Praegugi on tulbipeenar kaunis hõre. Ei oskagi arvata, mida ma valesti teen või mis neile meie aias ei meeldi. Eilne päev läks aiatööde suhtes suhteliselt aia taha. Teist aastat järjest tegime ühise külakoristuse, riigimaantee serv ja mererand. Kuna valla tellitud prügikonteiner jäi poolikuks, saime lahti ka oma ehitusprahi kuhilast, abivalmite naabrite abiga lendasid ehitusjäätmed linnutiivul autokasti ja kastist konteinerisse, minu rolliks jäi ainult Lumehelbekese rooli keerata, Üks pinnuks silmas olnud asi jälle õuelt kadunud.
Lõpuks istusime külarahvaga kella neljani õues, praadisime ja sõime pannkooke (naabrimehe idee, päris vahva vaheldus grillimisele) ja tundsime end päikese käes mõnusalt.
Kahe päeva jooksul aga said siiski ettekasvatavate suvelillede seemned mulda ja kasvuhoonesse. Täna peaks gladioolipeenra tekitamise käsile võtma, olengi pisut hiljaks jäänud. Lootsin, et poiss ilmub välja, aga sellel nii palju tegemist, et pole mitu nädalavahetust näole andnud.
Aknalaual kasvatatud kurgitaimed aga läksid viimseni välja. Tärkasid ilusti, kasvatasid ka esimese pärislehe, ja siis hakkasid leheservad valgeks tõmbuma ja kutud nad olidki. Edaspidi loobun toas mullaga sodimisest, sest see pole miskipärast esimene kord, kui nii juhtub.
Majatagune terrass hakkab ilmet võtma ja kolmandik katust on värvitud, nii et paari nädala jooksul peaks selle aasta suuremate ehitustöödega ühele saama. Miskipärast tekib nagu alati, tegevuse käigus plaane järjest juurde, aga asjad paneb paika pärast kõiki neid suuroste (auto, ahi jms) alatoitluse all kannatav pangaarve ja ausalt öeldes ka ei viitsiks vahetpidamata ehitusmeestega jageleda. Õde juba eile oigas, et tahaks kodus natuke rahulikult olla ja mitte üle pooleliolevate ehituste hüpata. Lohutasin teda sellega, et mai keskpaigaks peaksid suured asjad valmis olema ja siis on terve suvi veel ees.
Pärnadealune varjuaed aga näeb pärast risust-rägast puhastamist välja selline: Isegi naabrimehed oigasid, et oi kui ilus. Naabrinaistest rääkimata. Kevadisi õitsejaid sinna küll juurde vaja ei ole, juurdeistutamisel tuleb vaadata suvel ilusaid olevaid taimi. Olen kõik aiapoodide koduleheküljed läbi kamminud, aga karulauku, metspipart ja kuutõverohtu ei leia mitte kusagilt. Järgmisel nädalavahetusel on Alansi laat ja ülejärgmisel Luige laat, peaks sinna vaatama minema, äkki leiab midagi põnevat.
Peenras on õitsemist alustanud kirgaslill ja püvilillede kasv pani mind lausa jahmatama.
Maja ümbrus on suur lilleväli, sest sillad ja lõokannused õitsevad meil umbrohuna, sinililledest, ülastest ja kuldtähtedest rääkimata.
Tänane vaatepilt sauna aknast aga võttis mul esimese hooga suu ammuli ja juuksed peas püsti. Et naabripoiss võib meie kaukaga kõike teha, seda ma tean. Aga tema kaheksakuise taksikutsika suhtes ma nii kindel ei olnud. Kogu pildilolev tegevus toimub kauka ketiterritooriumil.
Taks igatahes tunnistati omaks, aga õhtuks oli meie tibi ümber tema karglevast rakatsist kaunis tüdinenud.
***
Omadest tegemistest said täna väetiseportsu kätte roosid, sibullilled ja okaspuud. Pottidesse said Hortesest ostetud hostad. Tasaseks pottseppade bussi poolt õuele jäetud roopad. Paika veetud sadakond meetrit voolikuid. Gladioolipeenar peaaegu valmis - homme pean puitpalissaadi juurde ostma, ma olin miskipärast kindel, et mul on teda rohkem kui üks rull. Aga ei olnud.
Kaktusel võtsin talvekatte maha, tänutäheks lõi ta mulle okkad kätte. Läbi voodriga nahkkinnaste. Siis takerdusid Rote Flamme ligi kahemeetrised võsud juustesse. Need okkalised peletised võiksid vähe tänulikumad olla selle hoole eest, mis neile osutatakse...
Ja saigi üks imetore nädalavahetus läbi. Peaaegu.

24. aprill 2009

Tere! Mina olen Lumehelbeke!

Ametlik nimetus: GMC Sierra. Eestis olen ainuke omasugune.

Sünniaasta: 1997, aga olen läbinud mõningaid noorendavaid operatsioone, millest daam pikemalt ei räägi.
Sünnikoht: USA. Eestis elan maikuust 2008, enne seda elasin Põhja-Carolina osariigis. Üle ookeani reisisin konteineris.
Lumehelbekese nime sain eelmisel aastal American Beauty Car üritusel Haapsalus ja uus perenaine ütles, et nii jääbki.
Pikkus: 5553 mm
Kõrgus: 1874 mm
Täismass 2,8 tonni, lisaks võin sappa võtta kolmetonnise piduritega haagise.
Kandevõime: 797 kg, aga omavahel tunnistades olen suuteline ka suuremaid koormaid ära tooma.
Süda: V8, 5,7 liitrit, bensiinikulust me siinkohal parem ei mõtle. Aga perenaisele hirmsasti meeldib mu mootori müdin ja ta ütleb, et hakkab aru saama, miks mehed V8 häält kuuldes lolliks lähevad.
Lisaks nagu korralikul ameeriklasel on mul mitmeid mugavusi nagu nahkistmed, konditsioneer, elektriaknad, automaatkäigukast, püsikiiruse hoidik, lugematu hulk panipaiku ja veokonks.
Igatahes mu perenaisele ma meeldin ja tema mulle ka. Lõbus on. Täna käisime plekitehases ja ehituspoes. Kõik vajalikud jubinad mahtusid mulle kasti ja igavesti lustlik oli vaadata, kuidas meeste lõuad kolksti päris mitu tolli allapoole kukkusid, kui mu pisike blond perenaine kabiinist välja hüppas.

17. aprill 2009

Pluss kaks ja mõistus otsas

Pluss kaks on tänane välistemperatuur. Lisaks näksas jäine tuul kohe kõrvadesse, niipea, kui nina välja pistsin ja vahepeal hakkas ka sadama. Nii et mitte kuidagi ei õnnestunud tänast kodust tööpäeva mittesihtotstarbeliselt kasutada. Tuli seda tööd teha, mille eest palka saab.
Paar korda hiilisin aeda ka, aga tulin sealt üpris ruttu tagasi, külm oli. Kasvuhoone alusraami sain siiski valmis, poes küsiti selle eest üle 1200 krooni, minu omahinnaks tuli 200 krooni kanti, oma tööd ei arvesta, väljasolemine läheb pigem tulu poole peale.
Kasvuhoone karpi lahti võttes aga sai mul küll mõistus otsa, karbitäis pulki, kõik erinevad ja 15-leheküljeline saksakeelne juhend. Halloo, kas keeleinspektsioon meil ikka veel eksisteerib? Ma pole vist juba paar aastat ühtegi eestikeelset kasutusjuhendit näinud ja saksa keelt eriti ei sprehhi, vähemalt sellel tasemel mitte, et tehniline juhend ära tõlkida. Tuleb loota õe peale, saksa keelt oskab ta sama vähe kui mina, aga tehnilist taipu on tal rohkem.
Ahjahh, voolikujaoturi suutsin ka ära ühendada ja seina külge kruvida.Mõistus aga sai mul otsa ka eile õhtul, kui lõpetasin pärnadealuse kraapimise mitme aasta sodist ja avastasin sealt tõelise kivikangru. Nüüd mõtlen, mida sellega pihta hakata. Niita ei saa, niiduk ei mahu kivide vahelt läbi. Istutada, aga mida - praegu seal veel valgust on, aga kui puud lehte lähevad, siis enam mitte. Sõnajalad? Hostade jaoks vist siiski liiga pime? See-eest muld on vaat et parim, mida ma meie krundil kohanud olen, lehekõdust moodustunud, kerge ja pehme. Praegu tunnevad end seal imehästi naadid ja vereurmarohi. Uhh...peavalu.
Kõigele lisaks läks fotokas rikki. Esimesi märke sellest oli juba kuu aega tagasi Kanaaridel, nüüd siis lõpuks pillid kotti. Olympust ma igatahes enam ei osta, mul on sahtel neid laipu täis. Mõnusad pisikesed on küll jope tasku panna, aga üle aasta pole mul ükski vastu pidanud. Paar viimast pilti on tehtud ühe vana fotokaga, aga see jälle ei fokuseeri, ainult udukogud. Tuleb uuel nädalal poodi minna.

12. aprill 2009

Kosmonautikapäeva aruanne

Kaksteist Kordese roosi potistatud, ülejäänud saajate ootel ära pakitud.
Kõrgpeenrasse N koormat lehe- ja oksasodi veetud.
Peenardest talvine sodi ära koristatud.
Kuuritagune kallak ühtlaseks kaevatud-rehitsetud.
Aiavaasidesse istutatud võõrasemad.
Pärnadealust sodi rehitsetud-veetud-rehitsetud-veetud, enamik endiselt tegemata.
Masin pesi vahepeal kolm masinatäit pesu.
Tegime selle aasta esimese grillimise.
Naabrimees käis külas, ütles, et 25-ndal teeme taas maanteekoristuse ja pannkoogipeo.
Krookused hüppavad üksteise järel maast välja, kuldtähed õitsevad.
Mõnus väsimus on kontides.

11. aprill 2009

Suur Asi ja Kordese roosid

Sel ajal, kui mina eelmisel nädalal kuni 18-tunniseid tööpäevi tegin, sai kodus valmis üks suur asi.
Esimese päeva õhtul oli selline
Teise päeva õhtul selline
ja valmiskujul selline
Suure Reede hommikul maksin meestele raha ära ja lasin nad koduse Võrumaa poole minema. Nüüd peab see iludus kaks nädalat kuivama, siis võib hakata vaikselt sisse kütma. Koristamist jätkus muidugi kauemaks.
Reedel jõudsin veel ekskaasaga Tartus autot vaatamas käia. Tema kui autoekspert ja mina kui potentsiaalne ostja. Meeldis. Kui ostmiseks läheb, kirjutan pikemalt.
Täna hommikul rüüstasin poode. Ostsin Puidumarketist terrassiehituseks vajaliku materjali ja käisin Horteses. Rahvast oli murdu, parkimiskohti polnud, kassades hullumeelsed järjekorrad. Majandussurutisest ei märkigi.
Ning mis veel oluline, täna hommikul tuli ka pakk Kordese roosidega. Homse päeva jooksul panen foorumisse üles kättesaamise info ja hinnad, täna olen ausalt öeldes selleks liiga kutu, lähen sauna, ja siis tuttu.

6. aprill 2009

Tagasivaade palmipuudepühale,

eesti keeles ka urbepäevaks nimetatud päevale. Mis rahvatraditsioonis pidavat olema suure paastu viimane pühapäev, vaikne ja mõtlik päev, kui tohib mõelda ainult headele asjadele.
Headele asjadele sai mõeldud küll, aga eriti vaikne ei olnud. Nii ilusa ilmaga kusagil mediteerida oleks minu jaoks ilmne liig olnud. Nii müttasingi terve laupäevase päeva ihuüksinda võsas. Sai kõik õunapuude mahavõtmisest alles jäänud oksarisu kokku koristatud ja üht-teist veel. Seda ma ütlen, et bensiinimootoriga mootorsaed on üks naistevastase vandenõu produkt, ma olen meie kahte Stihli korduvalt Stokkerisse tassinud, meeste käes lähevad paugust käima, minu käes mitte. Ju ma ikka ei suuda nii jõuliselt tõmmata. Võsalõikuriga pole õnneks mingit probleemi, selle ma sain käima küll. Panin endale suure vihaga selleks nädalaks kirja, et ostan ühe elektrimootoriga kettsae.
Pühapäevane ilm oli sama ilus ja maadlus okstega jõudis võiduka lõpuni ning üks oksakuhi jõudis ka ära põleda, kaks tükki ootavad veel järge. Äärmiselt nohune õde tuli ka appi ja kahekesi saime kuuritaguse enam-vähem puhtaks.
Siis jõudis järg kahe kuuriehitusest jäänud plokihunnikuni ja kuigi ma ei taha teada, mis üks plokk kaalub ja kui mitu korda see kaal lubatu ületab, sain oma peenrakasti õhtuks ikka valmis. Õde aitas ka viimase rea plokke tõsta ja risu sisse kuhjata. Sellega seoses Muhedikule küsimus, kas sellesse kõrgpeenrasse mulla ja alloleva oksa-leherisu vahele peaks ka midagi panema, geotekstiili näiteks? Igatahes siin esimene kiht koos aluspõhjaga:

Ja siin valmisvariant (ilma mullata, aga esimene lilleke juba sees)
Ja et mul õhtul igav ei hakkaks, helistas veel ammu ära räägitud pottsepapoiss ja ütles, et hakkaks esmaspäeval ahjuladumisega pihta, nii et tuli hakata suurest toast vaipu-kardinaid-mööblit kokku lükkama ja kinni katma. Tehtud see sai, aga kui ma pool üksteist voodisse prantsatasin, siis järgmisel hetkel magasin ka. Hommikul selgus, et olin allkorrusel köögis tuled põlema unustanud. Koertel valgem magada.
Esmaspäeva hommikul oli pottsepapoistega ehituspoe ees kokkusaamine kokku lepitud, selgus aga, et majanduslangusel on üks üllatav kaasnähe ja nimelt defitsiit, Keilas polnud pooli vajaminevaid asju müügil. Muud ei jäänud üle, andsin poistele sularahapaki pihku, nemad läksid materjale otsima ja mina tööle.
Kogu selle madistamise tagajärjel on mul hetkeseisuga päris hea meel, et mul argipäevadel istuv töö on :)

4. aprill 2009

Kevade esimesed sammud

Eile jõudsin lõpuks ometi nii vara koju, et sain aias natuke ringi luusida ja mingi ime läbi juhtus ka fotoka aku õigel ajal täis olema. Lumi on õnneks maja ümbruses sulanud.
Sellesse kanti peaks tulema tulevane varjuaed. Kus ma pääsen, osa taimigi juba tellitud :)
Praegu kasvab seal palju-palju lumikellukesi...
...mõned vahvad kivimürakad...
...palju risu ja sodi...
ja silmad pärani avanud sinililled.
Lumikellukesed on õitsema hakanud isegi maja põhjaküljel
ja tulpide-nartsisside ninaotsad on mullast väljas. Nagu näha, väljas koristamist jätkub.
Tulebki vist lõpuks taguots toolilt lahti tõmmata ja õue minna. Magasin öösel halvasti ja nüüd ei lähe käima. Ehk kevadine päike aitab.

1. aprill 2009

Esimesed sinililled

olid täna metsa all täiesti olemas. Pilti kahjuks teha ei jõudnud, kuna jooksin elektrikuga mööda "objekti" ringi ja hiljem viisin ta autoga koju. Kui tagasi jõudsin, oli juba liiga pime.