31. jaanuar 2017

Esimese kuu lõpp

Kuidagi väga kiiresti sai läbi. Miinimumtemperatuuriks siin mere ääres jäi -12,8 ja kuu lõpp kujunes üpris soojaks ja vesiseks. Umbes samasugust määbruari lubatase ka järgmiseks kuuks. Mul pole selle vastu midagi, meie õuel porine ei ole, sest kogu vesi voolab künka otsast minema, küttearved on talutavad ja teed pole libedad. Pühapäeval oli selline tunne, et hakka või rohima, va vesihein või linnurohi, kumb ta ka poleks, on sooja sügisega peenrad vallutanud sellest hoolimata, et roosipeenrad rohisin ma puhtaks...

Eile hommikul enam nii tore ei olnud. Varahommikused vaatepildid mõlemalt ukselt sellised

Ilusad vaatepildid küll, aga mu lamellrehvidega prantsuse auto pole ette nähtud 15 cm lumes suusatama ja tööle jõudes võdisesid põlved päris korralikult, sest neid kordi, kui oli tunne, et lihtsalt libisen teelt minema mõistlikust kiirusest hoolimata, oli ikka päris mitmeid. Õnneks sulas see sopp vähemalt teede pealt lõunaks ära.
Läti püsikute hulgihinnakiri saabus ja hoolimata sellest, et ma lubasin oma müügimahtu oluliselt kokku tõmmata, on seal nii põnevaid pojenge ja flokse, et päris ilma tellimata vist ikka ei pääse.

22. jaanuar 2017

Jaanuaripäike

Kogu selle aja, mis ma maal elanud olen, olen ma talvist päikest varem näinud ainult puulatvades, õuele ei jõudnud ükski päikesekiir novembri algusest kuni veebruari lõpuni. Nüüd, pärast võsa mahavõtmist on ta lõpuks õuele ja akendesse jõudnud, talvine päike. 


Päikeseline päev oli juba eile, aga siis ma peale puudetoomise välja ei jõudnudki, sest kasutasin üle tüki aja aknasse jõudvat loomulikku valgust koristamieks, mis kunstvalguses mul alati poolikuks kipub jääma, no lihtsalt ei näe mõnesse kohta. Teada ju on, et tolmu tekitab päike :)
Õhtul tegime sõpradega sauna ja hommikul oli mõnusalt lõõgastunud tunne. Patt oleks olnud nii ilusa ilmaga diivanile konutama jääda, ajasin end jalule ja tegin ühe aiatiiru. Piltide kvaliteet on nagu on, kaasas oli ainult fotokas ja valgus oli suurepärane küll päikese nautimiseks, aga mitte pildistamiseks.
Tiibeti priinulatel on lahedad seemnetutid ja see punane viht seal taga on kämmalvaher Orange Dream.
Traktorite jäetud songermaad on küll täiesti õudne vaadata, selle kordasaamiseks oleks armeed vaja, isegi talgutest ei piisa. Aga nohh, suvel kasvab sinna naat peale, siis pole näha :)
Kännuhunnik ootab oma aega. Ideid on juba rohkesti, aga tervis vajab veel kosutamist ja minu jaoks on õues tegutsemiseks praegu ka liiga külm. Sel aastal tahakski pühenduda muudele asjadele, mitte taimedele, mida enam nagunii kuhugi toppida ei ole, kui just midagi välja ei lähe.
Vulkaantagust võib tingimisi ka kivilaks nimetada ja see näeb päris suvine välja.
Hortensiate dekoratiivsed õietutid.
Pojengide ja päevaliiliate alas on talvel endisel varjuline ja seal on hoolimata mitmest plusskraadidega veel lundki, mis omakorda toob esile talviste kõrreliste kuldse sära.
Tiigjää veel ei sula ja ka maa on külmunud.
Igihaljad lehtpõõsad meie kliimas näevad talvel alati kuidagi harjumatud välja, läiklehine mahoonia. 

Suvist päikesetõusu ja -loojangut meie aias endiselt ei näe, ümbritsev mets jääb ette. Aga see-eest on talvine päikesetõus.
 ja eilne loojang.

15. jaanuar 2017

Taliharjajärgne aiatiir

Nädal oli tuuline, tormine ja töine. Reedel käisin Deia juures kutsikul, kümme tänaseks kuuvanuseks saanud karvast tiibeti mastifijõmmi. Kahjuks unustasin pildimasina maha, aga nunnumeeter sai kuhjaga täis laetud. Kui saaks veel kuidagi kutsikalõhna jäädvustada ja näiteks paha tuju korral nuusutada. Malati jaoks oli koju jõudes mu riiete küljes veel kutsikalõhna piisavalt, et mind üleni hoogsalt sabaga vehkides üle lakkuda. Pildi pätsasin kasvataja FB lehelt.

Laupäeval lihtsalt puhkasin ja kogusin jõudu. Piisavalt, et täna peale puudevedu ja muid koduseid tegemisi üks aiatiir teha. Sooja +1,9 kraadi, sadas kergelt lund, mida on maas peale sula ainult õhuke kiht. Suure kaktuse katteks lund eriti pole, aga ta on ennegi ilma hakkama saanud.
 Sammal kividel paistab lumest läbi
 Conical suutsin ka lõpuks pühadeehted küljest võtta, kord polnud aega, kord polnud ilma.
 Tervise tõttu jäid osad potid liivaga katmata, polnud katjaid ja arvestasin lihtsalt kahjudega, aga jukkad tunduvad potis täitsa reipad olevat vahepealsest külmast hoolimata.
 Küüvitsad lume taustal on ka võrratud.
 Kas uus Eesti märk asub mu koduõuel :D
 Taganõlvadel on nüüd valge ja avar. Niipalju kui hallides päevades valgust on.
 Seda nägu sellele kivile pole tekitanud inimkäsi, ise tekkis.
Nulg kipub ladvast kuivama, oli selline juba suvel. Vist peaks ladva ära lõikama, alt on ilus ja terve
 Kuuseke Aurea oli kunagi Siguldast ostes juba kõverik ja nüüd kasvades näeb välja, nagu tantsiks.
 aga ka talverüü on tal imeilus. Aasta läbi tegelikult ilus.
 Tiigi talverahu kõrrelistega.
Üks väidetavalt parimaid ja täpsemaid ilmaportaale Wunderground lubab jaanuari lõpuni umbes samasugust ilma, mõni kraad üle või mõni kraad alla nulli. Poolsaare tavapärane talv. Ameeriklaste Accuweather pakub sama ilma ka veebruariks, aga eks see pikaajaline ilmaennustus on üks kaheldav asi. Mulle sobib, sest külma ja lund ma põrmugi ei armasta. 

7. jaanuar 2017

Tormab ja tuiskab

Kolmapäeval ja neljapäeval oli ikka eriliselt jube ilm, lakkamatu lumetuisk ja kuigi maksimumiks jäi -10,8 külmakraadi oli tänu tugevale tormile tunne, nagu oleks väljas vähemalt -30. Tegin kodus tööd ja jalga tõstsin välja ainult niipalju, et penisid sisse-välja lasta.
Eile andis vahelduseks ühe päikeselise ja tuuletu päeva ja õhtul langes temperatuur selle talve seni madalamale tasemele, -12,8, aga maja püsis tänu tuulevaikusele kõvasti soojem ja tujugi sellevõrra parem. Kuigi tööasjadega oli kiire, tegin ka ühe õuetiiru, tõin äraköetute asemele kolm kärutäit puid, kihutasin prügikotid konteinerisse ja viskasin kuuriesise hange laiali, kui mujal lund peaaegu pole, siis sinna õnnestub alati põlvekõrgusel hangel tekkida.
Pilte teha ei jõudnud, sest tööasjad tuli joonde ajada ja hulkumiseks aega ei jäänud. See-eest oli isegi traktor käinud.
Täna lendab lumi akna taga maaga paralleelselt, aga vähemalt temperatuur on tõusnud -6,4 peale ja homseks lubatakse suisa sula.
Minul on pärast üsnagi tihedat töönädalat tõsine puhkepäev ja ma pole kindel, kas ma paksust hommikumantlist üldse välja poen. Koertel ja kassil on sügavalt suva, mismoodi ma välja näen ja hommikumantel on soe.
Vähemalt teisipäeval õnnestus kanada kuuske Conica ka pühademeeleolus pildistada. Nüüd peaks ehted küljest juba võtma, aga tänase ilmaga jääb tegemata.