Kui aus olla, siis teiste kimbatuse üle itsitamine ei ole mulle üldse iseloomulik. Pigem tekitab teise inimese pigisolek minus ebamugavustunnet ja soovi kuidagi aidata. Täna oli siiski teistmoodi ja mu kõigehalvem mina irvitas ja itsitas toas päris korralikult.
Tehtud piltide kvaliteet ei kannata kriitikat, sest pildistatud on vihmaga ja läbi akna, aga situatsiooni kirjeldamiseks on nad hädavajalikud. Kõigepealt tegevuspaik:
Nagu igal korralikul mõisal (irw), on meil olemas majaesine ringtee, mille keskmes on pildil olevad põlispärnad ja suured kivid.Maja ise on väikese künka otsas ja pärnad kallaku peal. Ringtee parempoolset osa, mis pildil jääb õitsva paradiisiõunapuu taha, me palju ei kasuta, majaesine oleks rööpas. Kuid vahel on see olnud väga kasulik selleks, et mõni suur masin, mis õuel hästi manööverdama ei mahu, sealt alla sõitma lasta. Vasakpoolne haru on laugem ja sealt on mugavam üles sõita.
Saabuva mullakoormaga pidi tegelema M ja seetõttu minukene oma taguotsa arvuti tagant ei kergitanud seni, kuni kusagilt hakkas hirmsat jõrramist kostma. Köögiaknast avanev pilt avanes selline (tehtud suure zuumiga, sest välja ma igaks juhuks ei läinud).
Ma muidugi ei tea, kes see tarkpea oli, kas M, naabrimees või autojuht, kes otsustas, et kõige targem tegu on hakata mööda vihmamärga tõusu kõige järsemast kohast üles trügima. Kuna auto jäi otse loomulikult kinni, kallutas ta mullakoorma keset teed maha, üles aga sellegipoolest ei saanud. Käis see jant seal ikka mitu tundi. Kahtlustasin juba, et ilma traktorita seda kallurijurakat välja ei saagi, aga kuidagi neil lõpuks see ikka õnnestus. Ma ainult ei taha vaatama minna, mismoodi tee seal nüüd välja näeb. Haruldaselt vaikset M-i olen peale seda näinud ühe korra, kui ta käis küsimas, kas võib külmkapist seal jõuludest saadik vedelenud viinapudeli kallurijuhile valurahaks anda.
Aga miks mind nii magusasti irvitama ajas...maja renoveerimise ja aia rajamise ajal olen ise siin õuel juhendanud kümneid kallureid ja betoonisegistimasinaid sadade tonnide erinevate puistematerjalidega vedelbetoonist sõnnikuni...ja kinni on neist jäänud täpselt üks neli aastat tagasi ja sedagi seetõttu, et ei kuulanud. Koosa sain tookord muidugi mina (kuidas ma ei suutnud autojuhti juhendada jne.). Nii et kõik, mida teed, tuleb sulle enesele kuhjaga tagasi. m.o.t.t.
Muidu on aga vihmapüha olnud väga mõnus ja tarviline nii aiale kui mulle. Aed sai kätte paljuigatsetud niisutuse ja nüüd võib hakata mõnes kohas katet peale panema. Mina sain järjele oma paberimajandusega ja ka see on hea tunne. Rääkimata puhanud kontidest.
30. mai 2012
29. mai 2012
Tiigiaia võlud ja valud
Mulle tegelikult see tiigiprojekt meeldib, midagi on selles kohas, kus veel paar aastat tagasi täielik padrik vohas, kaunist ja võluvat.
Küll on aga sellega ka parajat peavalu. Esiteks muidugi kõigi märgade kohtade nuhtlus, sääsed. Ma küll ei arva, et tiik oleks neid juurde tekitanud, sest see vesi, mis nüüd tiigis, oleks muidu lihtsalt mööda lodukohta laiali ja sääsed paljuneksid sama usinasti. Küll naersime, et tiigikalda peame haljastama massiivtaimedega, sest lähedalt vaatama minna ei kannata, süüakse ära.
Hullem probleem haljastamise seisukohalt on loodusliku tiigi pidevalt kõikuv veetase. Praegu, kui meil pole pea kolm nädalat tilkagi vihma tulnud, on veetase selline nagu pildil. Sügisel, kui meil vahetpidamata kallas, tõusis kogu kupatus üle ääre ja isegi M paigaldatud ülevoolurenn ei aidanud, sest terve metsaalune oli vett täis. Ning siis tuli külm ja jäätas kõik ära.
Selle jääkaane all hukkusid kõik laud-, jalg- ja kilplehed ning rodgersiad. Midagi pole järel ka ängelheintest ega ülastest. Jääkaane all talvitumise elasid üle angervaksad, kopsurohud, pajud, Deialt saadud priimulad ja miskised iirised, üks neist kindlalt graminea, aga kuna sildid on jääaeg kaasa viinud, saan ülejäänutest sotti ehk õite ilmudes.
Uputuse-jäätamise koht siis pildil teisel pool tiiki. Uurisin seal looduslikku floorat, mis vastu peaks.Hiljuti pidutses seal konnakapsaseltskond. Uhkelt tunneb end roomav tulikas (mis suures koguses puhmana on muuseas täitsa ilus. Ja muidugi inglaste rahvuslill kortsleht, mida minu meelest ei võta talv ega tuumasõda. Mujalt kisun teda ilmlõpmata välja, aga las ta siis seal tiigi allotsas möllab.
Ehk peaksid seal vastu ka hundinuiad ja kalmused. Pillirooga ei julge katsetada, putkab metsa laiali. Mingi isetekkeline kõrkjapuhmas seal juba on :D.
Suurelehelistega alustan siis otsast peale. Seekord ülalpool tiiki, kus küll pole täisvari, aga kolmveerand küll.
Suures aias aga võivad mõnikord väikesed asjad kahe silma vahele jääda, seekord õnneks ei jäänud. Sügisel istutatud Cypripedium reginae:
Mitte nii väike, aga seepoolest imekaunis uustulnuk, Camassia leichtlinii
Eilse õhtuga võis suurema istutusmaratoni lõppenuks lugeda, jäänud on veel mõned pojengid ja roosid. Täna ei istutanud ega rohinud midagi, sõitsin mööda Harjumaad. Tõin Rosmakorist ära sügisel tellitud roosid, sealhulgas minu meelest põnevaima Eestis aretatud roosi, Mart Ojasalu "Ingli puudutus"
Küll on aga sellega ka parajat peavalu. Esiteks muidugi kõigi märgade kohtade nuhtlus, sääsed. Ma küll ei arva, et tiik oleks neid juurde tekitanud, sest see vesi, mis nüüd tiigis, oleks muidu lihtsalt mööda lodukohta laiali ja sääsed paljuneksid sama usinasti. Küll naersime, et tiigikalda peame haljastama massiivtaimedega, sest lähedalt vaatama minna ei kannata, süüakse ära.
Hullem probleem haljastamise seisukohalt on loodusliku tiigi pidevalt kõikuv veetase. Praegu, kui meil pole pea kolm nädalat tilkagi vihma tulnud, on veetase selline nagu pildil. Sügisel, kui meil vahetpidamata kallas, tõusis kogu kupatus üle ääre ja isegi M paigaldatud ülevoolurenn ei aidanud, sest terve metsaalune oli vett täis. Ning siis tuli külm ja jäätas kõik ära.
Selle jääkaane all hukkusid kõik laud-, jalg- ja kilplehed ning rodgersiad. Midagi pole järel ka ängelheintest ega ülastest. Jääkaane all talvitumise elasid üle angervaksad, kopsurohud, pajud, Deialt saadud priimulad ja miskised iirised, üks neist kindlalt graminea, aga kuna sildid on jääaeg kaasa viinud, saan ülejäänutest sotti ehk õite ilmudes.
Uputuse-jäätamise koht siis pildil teisel pool tiiki. Uurisin seal looduslikku floorat, mis vastu peaks.Hiljuti pidutses seal konnakapsaseltskond. Uhkelt tunneb end roomav tulikas (mis suures koguses puhmana on muuseas täitsa ilus. Ja muidugi inglaste rahvuslill kortsleht, mida minu meelest ei võta talv ega tuumasõda. Mujalt kisun teda ilmlõpmata välja, aga las ta siis seal tiigi allotsas möllab.
Ehk peaksid seal vastu ka hundinuiad ja kalmused. Pillirooga ei julge katsetada, putkab metsa laiali. Mingi isetekkeline kõrkjapuhmas seal juba on :D.
Suurelehelistega alustan siis otsast peale. Seekord ülalpool tiiki, kus küll pole täisvari, aga kolmveerand küll.
Suures aias aga võivad mõnikord väikesed asjad kahe silma vahele jääda, seekord õnneks ei jäänud. Sügisel istutatud Cypripedium reginae:
Mitte nii väike, aga seepoolest imekaunis uustulnuk, Camassia leichtlinii
Eilse õhtuga võis suurema istutusmaratoni lõppenuks lugeda, jäänud on veel mõned pojengid ja roosid. Täna ei istutanud ega rohinud midagi, sõitsin mööda Harjumaad. Tõin Rosmakorist ära sügisel tellitud roosid, sealhulgas minu meelest põnevaima Eestis aretatud roosi, Mart Ojasalu "Ingli puudutus"
27. mai 2012
Puude õitsemise aeg
Esimest korda elus näen õitsemas oma hobukastanit, mis vitsakesena võsa likvideerimisel välja ilmus kunagi ja mille sellepärast alles jätsin, et mulle hobukastan väga meeldib. Alles nüüd, pärast kümmet aastat kosumiasega võsast väljas, on esimest korda õites. Kas keegi teab, kus müüakse roosaõielist? Mul pole küll suurte puude jaoks eriti ruumi, s.t. neid on niigi rohkem kui küll. Aga ühe hobukastani suruks veel kuskile ehk ära.
Paradiisiõunapuu pruudiehtes. Teised õunapuud meil veel ei õitse.
Taluaia vanad sirelid alustavad ladvast:
Sel aastal tundub, et näeb esmakordselt ka sordisirelite õisi. Kirjulehise sireli parim osa on muidugi hoopis lehed, õied üsna tavalised.
Vana, üle kolmemeetrise läbimõõduga ebaküdooniapõõsas muutub kevadel lõkkeks, kahjuks pole ma kunagi ühtki vilja leidnud.
Naljakas kompositsioon majaesisel: kunagi veel ema poolt istutatud mitmekümneaastase sügislille võimas kevadlehestik, sellesse end sisse külvanud sinine meelespea, minu istutatud nuluhakatis ja hiirte poolt istutatud punane tulp :). No ja mõned võililled, kuis muidu.
On imeilus aeg puhkuselolemiseks ja terve nädal puhkust on veel ees (kuigi kas see on puhkus, kui kondid igal õhtul valutavad...?). Aga mulle meeldib.
Paradiisiõunapuu pruudiehtes. Teised õunapuud meil veel ei õitse.
Taluaia vanad sirelid alustavad ladvast:
Sel aastal tundub, et näeb esmakordselt ka sordisirelite õisi. Kirjulehise sireli parim osa on muidugi hoopis lehed, õied üsna tavalised.
Vana, üle kolmemeetrise läbimõõduga ebaküdooniapõõsas muutub kevadel lõkkeks, kahjuks pole ma kunagi ühtki vilja leidnud.
Naljakas kompositsioon majaesisel: kunagi veel ema poolt istutatud mitmekümneaastase sügislille võimas kevadlehestik, sellesse end sisse külvanud sinine meelespea, minu istutatud nuluhakatis ja hiirte poolt istutatud punane tulp :). No ja mõned võililled, kuis muidu.
On imeilus aeg puhkuselolemiseks ja terve nädal puhkust on veel ees (kuigi kas see on puhkus, kui kondid igal õhtul valutavad...?). Aga mulle meeldib.
22. mai 2012
Teine katse
Loll, aga see-eest järjekindel, eks. Nagunii korralikult käia veel ei saa (aga asi paraneb), seega uuesti arvuti taha pilte laadima. Eile kaotsi läinud nurmenukud:
Kuna ma ise mööda mätlikku maad veel eile M katsepeenra juurde ei pääsenud, tõi ta mulle sealt lilli. Nii armas. Ja kuidas veel lõhnasid :)
Ülal peenardes viimati puhkenud tulbid ei ole isegi mitte tulpide moodi ja sortidest ei tea ka midagi, tundub olevat eelmisel sügisel Võhmast saadud siltideta ja piltideta saak ja ma ei julge isegi pakkuda mitte.
Sigulda saak kääbusiiris "Volts" õitseb uhkelt potis. Need kääbused on väga nunnud, aga mul pole nende jaoks õiget kohta, seega olen üldiselt suutnud oma näpud vaos hoida nende hankimisel. Seni veel.
Ema millalgi arvas, et ma olen kõik toomingad lasknud maha võtta. No kui arvestada, et umbes 15 aastat tagasi oli maja ümber 3-4 toomingat ruutmeetri kohta, siis enamus neist on tuleroaks saanud jah ajapikku. Minu maitse ja kogu ümbrust täitva lummava lõhna jaoks on neid krundi servas alles rohkem kui küll. Ega need siin pildil pole ainukesed...
Ja kui muru niita ei jõua, sest see kasvab teise kosmilise kiirusega, on võililled ka väga ilusad (kuigi nüüd kuulen läbi akna ka murutraktori jorinat).
Kuna ma ise mööda mätlikku maad veel eile M katsepeenra juurde ei pääsenud, tõi ta mulle sealt lilli. Nii armas. Ja kuidas veel lõhnasid :)
Ülal peenardes viimati puhkenud tulbid ei ole isegi mitte tulpide moodi ja sortidest ei tea ka midagi, tundub olevat eelmisel sügisel Võhmast saadud siltideta ja piltideta saak ja ma ei julge isegi pakkuda mitte.
Sigulda saak kääbusiiris "Volts" õitseb uhkelt potis. Need kääbused on väga nunnud, aga mul pole nende jaoks õiget kohta, seega olen üldiselt suutnud oma näpud vaos hoida nende hankimisel. Seni veel.
Ema millalgi arvas, et ma olen kõik toomingad lasknud maha võtta. No kui arvestada, et umbes 15 aastat tagasi oli maja ümber 3-4 toomingat ruutmeetri kohta, siis enamus neist on tuleroaks saanud jah ajapikku. Minu maitse ja kogu ümbrust täitva lummava lõhna jaoks on neid krundi servas alles rohkem kui küll. Ega need siin pildil pole ainukesed...
Ja kui muru niita ei jõua, sest see kasvab teise kosmilise kiirusega, on võililled ka väga ilusad (kuigi nüüd kuulen läbi akna ka murutraktori jorinat).
21. mai 2012
Laat, laatsaret ja lillepidu
Laupäeva hommikul viisid paljude rohenäppude teed läbi imelistes toonides Eestimaa Türi poole.
Enda laadasaak jäi seekord kesiseks, sest ega ma palju liikuma ei saanud, rahvamass oli meeletu ja enamus aega tuli M-le abiks olla. Tulemused veel päris koos pole, aga tundub, et selle laadaga tulime ikka plusspoolele, sellest hoolimata, et paar pojengi pandi sõna otseses mõttes pihta...
Kui paar hädavajalikku käiku välja arvata, pääsesin ringi uudistama alles kella kuue paiku õhtul. Üsna palju müüjaid oli selleks ajaks juba lahkunud ja paljud pakkisid asju. Nii et taimesaak jäi lahjaks, aga nagu mul seda istutamata värki kodus vähe oleks, nii ahneks ka ei maksa minna...
Igatahes õhtul koju sõites oli meel rõõmus toredast päevast, aga ilu peale tuli pill ka. Kella nelja paiku hommikul ärkasin jubeda põlvevalu peale ja ülejäänud pühapäeva veetsin diivanil lugedes ja telerit vaadates, sest millekski muuks polnud ma lihtsalt võimeline. Välja minema ammugi mitte, selleks oleks tulnud ületada selline oluline takistus nagu trepp.
Jalale puhkuse andmine aga mõjus, täna oli natuke parem, sai isegi ringi liibata ja paar astet kepi abil õue minna. Päris hea, et Siguldast kepp kaasa toodud sai, läkski kohe vaja :). Ja ma polnud ainuke tõbine, kolli peast avastasin suure mädapaise, mida päev läbi puhastanud ja desinfitseerinud olen, kass aga peab nagunii kolmapäeval operatsioonilauale minema. M, kauka ja kanad õnneks tunnevad end veel suurepäraselt.
Ma ei suutnud ju ainult toas ja terrassil püsida, kui õues oli nii imeilusaid nähtusi kui õitsev väike mandlipuu. Tahtsin rohkemgi lillepilte panna, paraku hakkas blogger sigatsema ja mulle allapoole postitust enam ei näita. Teine kord.
Kui paar hädavajalikku käiku välja arvata, pääsesin ringi uudistama alles kella kuue paiku õhtul. Üsna palju müüjaid oli selleks ajaks juba lahkunud ja paljud pakkisid asju. Nii et taimesaak jäi lahjaks, aga nagu mul seda istutamata värki kodus vähe oleks, nii ahneks ka ei maksa minna...
Igatahes õhtul koju sõites oli meel rõõmus toredast päevast, aga ilu peale tuli pill ka. Kella nelja paiku hommikul ärkasin jubeda põlvevalu peale ja ülejäänud pühapäeva veetsin diivanil lugedes ja telerit vaadates, sest millekski muuks polnud ma lihtsalt võimeline. Välja minema ammugi mitte, selleks oleks tulnud ületada selline oluline takistus nagu trepp.
Jalale puhkuse andmine aga mõjus, täna oli natuke parem, sai isegi ringi liibata ja paar astet kepi abil õue minna. Päris hea, et Siguldast kepp kaasa toodud sai, läkski kohe vaja :). Ja ma polnud ainuke tõbine, kolli peast avastasin suure mädapaise, mida päev läbi puhastanud ja desinfitseerinud olen, kass aga peab nagunii kolmapäeval operatsioonilauale minema. M, kauka ja kanad õnneks tunnevad end veel suurepäraselt.
Ma ei suutnud ju ainult toas ja terrassil püsida, kui õues oli nii imeilusaid nähtusi kui õitsev väike mandlipuu. Tahtsin rohkemgi lillepilte panna, paraku hakkas blogger sigatsema ja mulle allapoole postitust enam ei näita. Teine kord.
Meil oli kunagi maja ümber meeletult palju nurmenukke, paraku pole pidev muruniitmine neile hästi mõjunud, seepärast lubangi mõnedel puntidel peenardes ilutseda:
18. mai 2012
Hõum alõun ja veits kompotti
Kui igapäevatöö on selline, et kord kuus vähemalt tuleb kabineti ukselinki parandada, sest see kipub suurest kasutamisest eest ära kukkuma, on ikka taevalik küll vahel üksinda kodus olla ja lihtsalt niisama mööda aeda kooserdada. Ehkki päris üksi ma ju polnud, kaks koera ja kass sörkisid sabas.
Sellegipoolest oli nii ilus, et võttis niutsuma.
Punaselehine vaher, pärit kahjuks ajaks, kui ma sordinimede säilitamist oluliseks ei pidanud:
Tulp peaks olema Cafe Noir ja nartsiss tagaplaanil, kui ma ei eksi, Cum Laude. Millised värvid, auhh...
Kunagi vitsakesena toodud punane leeder on end minupikkuseks pontsakaks põõsaks kasvatanud ja õitseb nagu hull:
Eakas koerhipi (lemmikud lilled, linnud ja liblikad) õitemerd nautimas
Üks põnevamaid püvililli, Ivory Bells
Meil on endiselt olnud kogu aeg jahe ja alles täna avasid toomingad esimesed õied. Hommikul pea otse Omaanist saabunud ülemus keeras auto küttesüsteemi 28 kraadi peale ja pani istmesoojenduse ka veel sisse. Mille peale hakkas mul muidugi palav. Ainuke pluss oli see, et kui ta oli päev läbi mu loppis nägu vaadanud, käskis ta mul firma kulul kaks (koos järgmise nädalavahetusega neli) päeva varem puhkusele minna. Nii et järgmisest neljapäevast olen vaba mullas sonkima, jeee!
Kompott aga saabus täna posti teel. Tellisin ühest eesti taimetalust püsikuid, hind oli hirmodav,valik huvitav. Pakk tuli Smartpostiga vähem kui 24 tunniga. Aga kui ma selle paki avasin, oli seal sees hunnik mulda, kilekotte ja räsitud taimi, millel puudusid igasugused nimesildid. Sellest moraal, kui te eales taimi saadate, võtke vildikas ja märkige pakile, mispidi seda pakki käidelda tuleks. Või kindlustage mingil muul moel, et kogu kupatus postis kompotiks (või kompostiks) ei muutu. Kurb. Osa tuvastasin ära ja istutasin kohe peenrasse, et nad rohkem kannatama ei peaks, aga tuvastamata pool läheb pühapäeval õppe-katsepeenrasse, eks hiljem selgub, mis on mis.
Sellegipoolest oli nii ilus, et võttis niutsuma.
Punaselehine vaher, pärit kahjuks ajaks, kui ma sordinimede säilitamist oluliseks ei pidanud:
Tulp peaks olema Cafe Noir ja nartsiss tagaplaanil, kui ma ei eksi, Cum Laude. Millised värvid, auhh...
Kunagi vitsakesena toodud punane leeder on end minupikkuseks pontsakaks põõsaks kasvatanud ja õitseb nagu hull:
Eakas koerhipi (lemmikud lilled, linnud ja liblikad) õitemerd nautimas
Üks põnevamaid püvililli, Ivory Bells
Meil on endiselt olnud kogu aeg jahe ja alles täna avasid toomingad esimesed õied. Hommikul pea otse Omaanist saabunud ülemus keeras auto küttesüsteemi 28 kraadi peale ja pani istmesoojenduse ka veel sisse. Mille peale hakkas mul muidugi palav. Ainuke pluss oli see, et kui ta oli päev läbi mu loppis nägu vaadanud, käskis ta mul firma kulul kaks (koos järgmise nädalavahetusega neli) päeva varem puhkusele minna. Nii et järgmisest neljapäevast olen vaba mullas sonkima, jeee!
Kompott aga saabus täna posti teel. Tellisin ühest eesti taimetalust püsikuid, hind oli hirmodav,valik huvitav. Pakk tuli Smartpostiga vähem kui 24 tunniga. Aga kui ma selle paki avasin, oli seal sees hunnik mulda, kilekotte ja räsitud taimi, millel puudusid igasugused nimesildid. Sellest moraal, kui te eales taimi saadate, võtke vildikas ja märkige pakile, mispidi seda pakki käidelda tuleks. Või kindlustage mingil muul moel, et kogu kupatus postis kompotiks (või kompostiks) ei muutu. Kurb. Osa tuvastasin ära ja istutasin kohe peenrasse, et nad rohkem kannatama ei peaks, aga tuvastamata pool läheb pühapäeval õppe-katsepeenrasse, eks hiljem selgub, mis on mis.
Sildid:
kevad,
koerad,
põõsad,
püsikud,
sibullilled
17. mai 2012
Hamstrivärk
ja sügav hoiatus iseendale: enne kui hakata Türil midagi kotti toppima, tuleb see nimekiri sel aastal hangitutest hoolega läbi lugeda. Meeles pidada, et see kõik on istutamata. Ja siin pole veel pojenge ja roose, eks.
kevadadoonis | adonis vernalis | |
Tokkroos | Alcea rosea double | Violet Tower |
ülane | anemone | Honorine Joubert |
Kroonülane | Anemone coronaria | Bicolor |
Kroonülane | Anemone coronaria | Lord Lieutenant |
hiirvõhk | arisarum proboscideum | |
suur tähtputk | astrantia major | Sunningdale Variegated |
ripp-begoonia | Begonia | Splendide Ballerina |
Alatiõitsev begoonia | Begonia | kollane |
Mugulbegoonia | Begonia imbricata | kollane |
harilik mikaadolill | Bletilla Striata | |
Suurelehine brunnera | brunnera macrophylla | Hadspen Cream |
Suurelehine brunnera | brunnera macrophylla | Silver Wings |
kakaalia | cacalia muehlenbergii | |
Kanna | Canna | Madame Angele Martini |
Kanna | Canna | Brilliant |
Sahinlill | Catananche caerulea | Blue Cupidone |
Kommeliin | Commelina tuberosa | |
maikelluke | convallaria | Profilicans |
Kaeralill | Crocosmia | Princess |
Jeffrey jumalatelill | dodecatheon Jeffreyi | |
Siilkübar | Echinachea | Art´s Pride |
Siilkübar | Echinachea | Amber Mist |
Siilkübar | Echinachea paradoxa | Britt |
Siilkübar | Echinachea purpurea | Jade |
Siilkübar | Echinachea purpurea | Double Decker |
Epimeedium | Epimedium grandiflorum | |
Epimeedium | Epimedium grandiflorum | Chris Norton |
Epimeedium | Epimedium grandiflorum | Creeping Yellow |
Epimeedium | Epimedium x versicolor | Versicolor |
harakalatv | Erysimum hybridum | Yellow Bird |
Griffithi piimalill | Euphorbia griffithii | Fern Cottage |
Tšiili mõõl | Geum | Ognennõi šar |
Tšiili mõõl | Geum | Oranges and Lemons |
Heleenium | Helenium | Rauchtopas |
must lumeroos | helleborus niger | Montségur |
must lumeroos | helleborus niger | Bollene |
must lumeroos | helleborus niger | Ballards Hybride |
päevaliilia | hemerocallis | Ageless Beauty |
päevaliilia | hemerocallis | Jean Swann |
päevaliilia | hemerocallis | Maunaloa |
päevaliilia | hemerocallis | Chocolate Candy |
päevaliilia | hemerocallis | Roses in Snow |
päevaliilia | hemerocallis | Bela Lugosi |
päevaliilia | hemerocallis | Highland Lord |
päevaliilia | hemerocallis | Double Red Royale |
päevaliilia | hemerocallis | Double Challenger |
Hosta | Hosta | Honey Bells |
Hosta | Hosta | Cherry Berry |
Hosta | hosta | Purple and Gold |
Hosta | Hosta | Spritzer |
Hosta | Hosta | Torchlight |
Hosta | Hosta plantaginea | Grandiflora |
Hosta | Hosta tardiflora | |
puishortensia | hydrangea arborescens | Invincibelle |
aedhortensia | hydrangea paniculata | Wim´s Red |
hortensia | hydrangea serrata | |
hari-iiris | iris cristata | Abbeys Violet |
aediiris | Iris germanica | Batik |
kääbusiiris | iris pumila | Green Spot |
kääbusiiris | iris pumila | Volts |
siberi iiris | Iris sibirica | Roaring Jelly |
siberi iiris | Iris sibirica | Melton Red Flare |
siberi iiris | Iris sibirica | Tamberg |
siberi iiris | Iris sibirica | Flight of Butterflies |
siberi iiris | Iris sibirica | Fourfold White |
siberi iiris | Iris sibirica | Contrast in Styles |
siberi iiris | Iris sibirica | Sugar Fruits |
siberi iiris | Iris sibirica | How Audacious |
siberi iiris | Iris sibirica | Summer Revels |
siberi iiris | Iris sibirica | Uncorked |
siberi iiris | Iris sibirica | Sultan´s Ruby |
siberi iiris | Iris sibirica | Rigamarole |
siberi iiris | Iris sibirica | Rosy Bows |
siberi iiris | Iris sibirica | Rikugi Sakura |
Makedoonia knautia | Knautia macedonica | |
liatris | Liatris | Floristan White |
liatris | Liatris | Spicata |
Liilia | Lilium | Netty´s Pride |
liilia | Lilium | Cocktail Twins |
liilia | Lilium | Spring Pink |
aasia liilia | Lilium | Italia |
Liilia trompet | Lilium | Night Flyer |
Liilia idahübriid | Lilium orientale | Magic Star |
Liilia idahübriid | Lilium orientale | Innocent Lady |
hulgalehine lupiin | lupinus | Azure Tower |
Arkwrighti tulinelk | Lychnis arkwightii | Bronze and Fire |
Monarda | Monarda | Jacob Cline |
Monarda | Monarda | Pawnee |
Täpiline monarda | Monarda punctata | Apricot |
Pojeng | Paeonia lactiflora | Nippon Beauty |
siberi magun | papaver nudicaule | Lemon Yellow |
idamagun | papaver orientale | roosa |
idamagun | papaver orientale | Red Shades |
kaljumagun | papaver rupifragum | Double Tangerine Gem |
e.k.puudub | Persicaria microcephala | Purple Fantasy |
e.k. puudub | Persicaria microphylla | Red Dragon |
virgiinia kirbutatar | Persicaria virginiana | Painter´s Palette |
aed-leeklill | phlox paniculata | Tiara |
aed-leeklill | phlox paniculata | Jade |
aed-leeklill | phlox paniculata | Sherbet Blend |
aed-leeklill | Phlox paniculata | Gräfin von Schwerin |
aed-leeklill | Phlox paniculata | Orange |
harilik kuusk | Picea abies | Aurea Magnifica |
mägimänd | pinus mugo | Canadian Wintergold |
Taivani virvekäpp | Pleione formosana | |
ploom | prunus | Emma Leppermann |
ploom | prunus | Kadri |
harilik karukell | pulsatilla vulgaris | Alba |
lõhestunud kratikübar | rehmannia angulata | Tiger Rose |
vaarikas | rubus idaeus | Golden Queen |
vaarikas | rubus idaeus | Glen Ample |
päevakübar | Rudbckia Laciniata | Juligold |
narriõis | Sparaxis | Melange |
varemerohi | Symphytum | All Gold |
varemerohi | Symphytum x uplandicum | Axminster´s Gold |
Kaunis teleekia | Telekia speciosa | |
tradeskantsia | Tradescantia andersoniana | Osprey |
Andersoni tradeskantsia | Tradescantia andersoniana | Red Grape |
Andersoni tradeskantsia | Tradescantia andersoniana | Satin Doll |
Andersoni tradeskantsia | Tradescantia andersoniana | Domaine de Courson |
Andersoni tradeskantsia | Tradescantia andersoniana | Concord Grape |
hundinui | typha latifolia | Variegata |
arkansase maruhein | vernonia crinita |
13. mai 2012
Hakkab vist järjele saama
Huhh...üleeile tundide kaupa Helsingi lennujaamas istudes ja Tallinna lendu oodates tekkis küll vahepeal hirmus tahtmine viriseda, et kas selline elu ongi siis elamist väärt. Õnneks ei viitsinud viriseda. Kodune tegemata asjade kuhil tundus hirmuäratav. Eile sai siiski korraks ka Luige laadal käidud, rohkem küll ostjana. Olin endale mõned taimed tellinud ja eks üht-teist jäi näppu veelgi. Pool laata jäigi läbi käimata, ilm oli ka nii rõvekülm, et tahtis nina ja varbad ära jäätada. Eks see peegeldus ka M müügiboksi käibes, praegu veel lõplik kokkuvõte tegemata, kas tuli ots otsaga kokku või mitte.
Täna hommikul istusin hoolimata väljas meelitavast päikesepaistest arvuti taha ja enne ei tõusnud, kui kohustuslik paberimajandus oli korda saanud. Oma aia hamsterduste nimekirja arvutisse panemiseni siiski ei jõudnud, sest päike meelitas õue. Rohisin kohe mõnuga oma viis tundi järjest, mis praegu muidugi kajastub valutavas taguotsas. Muruniitmiseni kahjuks ei jõudnud, kuna ei leidnud muruniidukit üles, M oli selle peitnud kohta, mille peale ma üldse ei tulnud...ja selleks ajaks, kui peitja laadalt koju jõudis, oli kaste maas.
Sellegipoolest oli tõeline nauding üle tüki aja peaaegu terve päev aias veeta ja enam-vähem kõik peale tiigiääre sai ka ära rohitud. Nii et virisemiseks polegi põhjust, on hullemaid maikuid olnud, kui ma olen aia väljakaevamiseni naatidest ja muust õudusest jõudnud alles juuni alguses. Miskipärasr on need maikuud kuidagi eriti hullud oma tempo poolest.
Rohimisega järjele jõudmises oli muidugi palju abi eelmisel nädalalõpul abiks olnud M õetütrest, lasime kahekesi mööda peenraid, üksi poleks kuidagi jõudnud. Roosipeenrad said puhtaks juba eelmisel nädalal, keerulisemad püsikupeenrad jätsin tänaseks endale. Tänutäheks sain meeldivaid üllatusi, brunnera Jack Frost, mida pidasin juba kaks aastat tagasi välja läinuks, on täiesti alles. Alles on üllataval kombel kõik kolm upsujuurt, millest arvasin end olevat ka lahti saanud, kunagi Sarastrost ostetud Veratrum nigrum ja kaks eelmisel aastal Savisaarelt saadud verde-t. Nii et tasub ikka vahel ise rohida küll.
Hollandi püsikupakkidest tulevad aga reeglina ebameeldivad üllatused, ostsin endale eelmisel aastal oranzi põhiliigi ja ühe kollase, lisaks kingiti punane Rubra. Tulemuseks on kolm oranzi ehk põhiliiki. Urr, ma ütlen.
Nagu piltidelt näha, pole meil veel puudki lehes. Mulle selline aeglane kauamängiv kevad meeldib, on neidki kordi olnud, kui ma oma maikuises hullumeelses tempos olen osade asjade õitsemise suisa mööda lasknud. Nüüd on võimalik nautida. Tulpide nartsisside sordinimesid ma otsida ei viitsi praegu (on kuskil kirjas küll), aga neid lihtsalt peab maikuus palju olema.
Ja mõned pildid ka vahepealsest ajast. Sarastrost saadetakse õite huvitavaid taimi, kastide lahtipakkimisel pöörasin korraks selja ja...
Paraku pean selle punase karvasega taas operatsioonile minema, sarkoom ajab end jälle üles. Eelmine kord aitas seega kolmeks kuuks. Aga kassi elus polegi see nii lühike aeg.
Külas sai käidud Deia uuel stressipallil, katsikuks viidud karvane mänguloom on nüüdseks kindlasti juba molekulideks lammutatud:
Siguldas laadast ei jõudnudki pilti teha, lossist küll
Budapesti ooperiteatri kõrval kohtasin huvitavat botaanikanähtust, rooskastanit. Tegelikult oli roniroos end pallikujuliseks pügatud puusse sisse kasvatanud ja õitses seal uljalt.
See pilt aga endale meelespeaks, et priimulaid võiks aias rohkemgi olla, ükski kevadine õitseja pole ülearune. Eriti, kui ta on nii sinine. Mis siis, et pilt sattus külili olema...
Nüüd aga vean oma mõnusalt väsinud kere voodisse pikaliasendisse. Kolm päeva laadal olnud M, kes väidetavalt pidi hakkama vormeleid vaatama, magab juba pool tundi magusalt vormelimürina saatel diivanil...
Täna hommikul istusin hoolimata väljas meelitavast päikesepaistest arvuti taha ja enne ei tõusnud, kui kohustuslik paberimajandus oli korda saanud. Oma aia hamsterduste nimekirja arvutisse panemiseni siiski ei jõudnud, sest päike meelitas õue. Rohisin kohe mõnuga oma viis tundi järjest, mis praegu muidugi kajastub valutavas taguotsas. Muruniitmiseni kahjuks ei jõudnud, kuna ei leidnud muruniidukit üles, M oli selle peitnud kohta, mille peale ma üldse ei tulnud...ja selleks ajaks, kui peitja laadalt koju jõudis, oli kaste maas.
Sellegipoolest oli tõeline nauding üle tüki aja peaaegu terve päev aias veeta ja enam-vähem kõik peale tiigiääre sai ka ära rohitud. Nii et virisemiseks polegi põhjust, on hullemaid maikuid olnud, kui ma olen aia väljakaevamiseni naatidest ja muust õudusest jõudnud alles juuni alguses. Miskipärasr on need maikuud kuidagi eriti hullud oma tempo poolest.
Rohimisega järjele jõudmises oli muidugi palju abi eelmisel nädalalõpul abiks olnud M õetütrest, lasime kahekesi mööda peenraid, üksi poleks kuidagi jõudnud. Roosipeenrad said puhtaks juba eelmisel nädalal, keerulisemad püsikupeenrad jätsin tänaseks endale. Tänutäheks sain meeldivaid üllatusi, brunnera Jack Frost, mida pidasin juba kaks aastat tagasi välja läinuks, on täiesti alles. Alles on üllataval kombel kõik kolm upsujuurt, millest arvasin end olevat ka lahti saanud, kunagi Sarastrost ostetud Veratrum nigrum ja kaks eelmisel aastal Savisaarelt saadud verde-t. Nii et tasub ikka vahel ise rohida küll.
Hollandi püsikupakkidest tulevad aga reeglina ebameeldivad üllatused, ostsin endale eelmisel aastal oranzi põhiliigi ja ühe kollase, lisaks kingiti punane Rubra. Tulemuseks on kolm oranzi ehk põhiliiki. Urr, ma ütlen.
Nagu piltidelt näha, pole meil veel puudki lehes. Mulle selline aeglane kauamängiv kevad meeldib, on neidki kordi olnud, kui ma oma maikuises hullumeelses tempos olen osade asjade õitsemise suisa mööda lasknud. Nüüd on võimalik nautida. Tulpide nartsisside sordinimesid ma otsida ei viitsi praegu (on kuskil kirjas küll), aga neid lihtsalt peab maikuus palju olema.
Ja mõned pildid ka vahepealsest ajast. Sarastrost saadetakse õite huvitavaid taimi, kastide lahtipakkimisel pöörasin korraks selja ja...
Paraku pean selle punase karvasega taas operatsioonile minema, sarkoom ajab end jälle üles. Eelmine kord aitas seega kolmeks kuuks. Aga kassi elus polegi see nii lühike aeg.
Külas sai käidud Deia uuel stressipallil, katsikuks viidud karvane mänguloom on nüüdseks kindlasti juba molekulideks lammutatud:
Siguldas laadast ei jõudnudki pilti teha, lossist küll
Budapesti ooperiteatri kõrval kohtasin huvitavat botaanikanähtust, rooskastanit. Tegelikult oli roniroos end pallikujuliseks pügatud puusse sisse kasvatanud ja õitses seal uljalt.
See pilt aga endale meelespeaks, et priimulaid võiks aias rohkemgi olla, ükski kevadine õitseja pole ülearune. Eriti, kui ta on nii sinine. Mis siis, et pilt sattus külili olema...
8. mai 2012
Varakevadest on saanud kevad
Nii ongi. Viimasest postitusest pea kolm nädalat möödas ja kogu aeg olnud kiirekiirekiire. Ei mäletagi, kes seda kunagi ütles, aga häda pidigi selles olema, et tänapäeva inimene elab vales rütmis. Vanasti hakkas inimloom end rohkem liigutama kevadel, talvel lühikestepäevade ajal puhkas. Tänapäeva inimene aga rabab talv läbi tööd teha, ja kevadel siis lihtsalt rabab topelt, sest palgatööle lisanduvad aiatööd. Õnneks on viimastest vähemalt rahuldust ja rõõmu, mida palgatööst nii lihtne leida ei ole.
Lihtsalt enda jaoks mõned märksõnad viimasest ajast.
29.aprillil saabus rekkatäis pojenge. Mõned sordid katsetamiseks ka endale kõrvale pandud Istutamiseks pole aega veel niipeagi. Ongi aega mõelda, looduslikke liike tahaks vist siiski kõiki. Mõtlen veel.
30.aprillil saabus viis kastitäit põnevaid eksoote Sarastrost, eralõbu, mitte firmale mõeldud. Õnneks oli esimene mai vaba, sai kõik lahti pakitud, sildisttud, kirja pandud. Nüüd samuti istutamisootel.
4.mail sai Siguldas käidud. Oli ikka vist Baltikumi võimsaim taimeüritus küll. Ainult et kui see minek veelkord kunagi käsile võtta, peaks üritama kohal olla reedese avamise ajal. Meie jõudsime kohale keskpäeval, ikka üle 300 km sõitu ja autojuhi tervis ponud ikka veel kiita, tuli pause teha. Nii jäingi paljudest asjadest, mille vastu oleksin huvi tundnud, lihtsalt ilma. Kui kunagi koju jõuan, pean eri kohtadest kokkukahmitu ka kuskile netti panema, muidu ei saa ise ka enam aru, mis mul on ja mida pole, sest seinaveeres paremate aegade ootel on kusagil sadakont pütsikut. Vist.
Praegu aga hoopis madjaritemaa pealinnas, väljas olevast päikesest pole sooja ega külma, sest nagu alati, istume akendeta ruumis ja rägime numbritest. Ehk saab vähemalt peale tööd natuke jalutada.
Lihtsalt enda jaoks mõned märksõnad viimasest ajast.
29.aprillil saabus rekkatäis pojenge. Mõned sordid katsetamiseks ka endale kõrvale pandud Istutamiseks pole aega veel niipeagi. Ongi aega mõelda, looduslikke liike tahaks vist siiski kõiki. Mõtlen veel.
30.aprillil saabus viis kastitäit põnevaid eksoote Sarastrost, eralõbu, mitte firmale mõeldud. Õnneks oli esimene mai vaba, sai kõik lahti pakitud, sildisttud, kirja pandud. Nüüd samuti istutamisootel.
4.mail sai Siguldas käidud. Oli ikka vist Baltikumi võimsaim taimeüritus küll. Ainult et kui see minek veelkord kunagi käsile võtta, peaks üritama kohal olla reedese avamise ajal. Meie jõudsime kohale keskpäeval, ikka üle 300 km sõitu ja autojuhi tervis ponud ikka veel kiita, tuli pause teha. Nii jäingi paljudest asjadest, mille vastu oleksin huvi tundnud, lihtsalt ilma. Kui kunagi koju jõuan, pean eri kohtadest kokkukahmitu ka kuskile netti panema, muidu ei saa ise ka enam aru, mis mul on ja mida pole, sest seinaveeres paremate aegade ootel on kusagil sadakont pütsikut. Vist.
Praegu aga hoopis madjaritemaa pealinnas, väljas olevast päikesest pole sooja ega külma, sest nagu alati, istume akendeta ruumis ja rägime numbritest. Ehk saab vähemalt peale tööd natuke jalutada.
Tellimine:
Postitused (Atom)