Mõnus päev aiatöödeks

Hea ilm oli. 15 kraadi hommikul varjus ja pärastlõunal pilves sama temperatuuriga. Sääsed küll ründasid mõnuga, aga nende vastu aitasid paks fliis, villased sokid ja säärised ning kapist leitud kunagi Türi laadalt ostetud 98% DEET sisaldusega putukatõrjevahend. Nahale sellist ülikanget mürki muidugi ei pihustaks, aga paarist tilgast riietele piisas, et peletised mind õhtuni rahule jätsid.
Rohisin ja trimmerdasin, trimmerdasin ja rohisin. Kuna terve nädal praktiliselt aias midagi teha ei jõudnud, olid naat ja võilill igal pool põlvini kasvanud. Ka seal, kus seda eelmise nädalavahetuse rohimise ajal üldse näha ei olnud. Ja kui keegi hakkab mulle veel väitma, et naat on rammusa maa taim, viin ta soovi korral ekskursioonile meie liivahunniku juurde, kus 15 tonni puhta valge mereliiva otsas kasvab naati nii et vähe ei ole.
Sammulugeja näitab õhtul kella poole kaheksa paiku 19 403 sammu ja ega enam palju ei kakerda ka, eks näis, mis kere homme ütleb. Kui muud ei jaksa, siis hunnik tellimusi tuleb ikka kokku panna. Nagu näha, ei ole trimmerdamis- ja rohimisring siiakanti veel jõudnud, aga garaaži kõrval on puhkemas nipponi enelad

 Selle peenra tegemisel oigas keegi, et miks selline kääbas...kahjuks ei olnud eriti valikuid, kaks tagumist suurt sammaldunud kivi on maa sees olevate rändrahnude ülemised nukid, niita vahelt oli pea võimatu, sellepärast ka selline koht. Igatahes on siin kenasti talvitunud kolm korea stuartiat, kämmalvaher ja deutsia Perle Rose

 Eelmisel nädalavahetusel hakkasid sõnajalad alles rulle lahti keerama, nädalane juurdekasv...

 Isetekkeline kombinatsioon laanesõnajala ja piibelehtedega, maikellukesi on sel aastal meeletult, kas peaks mingi hea märk olema :)

Algab ka okkaliste säramise aeg, kanada kuusk Daisy's White

 ja lähemalt

Tema "vanem õde" Conica", mis pid eriti kääbik olema, on 10 aastaga kasvanud umbes 2,5 meetrit kõrgeks

Acrocona ebakäbid alustavad

 Aiateed on täielikult tuksis, varsti on tunne, et ega ikka ilma mürkide kasutamiseta ei pääse, siiani olen neid suutnud vältida

 Tulbid, mis esimesena puhkesid, hakkavad vaikselt lõpetama. Armeenia kobarhüatsindi sinine põhiliik on hea paljuneja ja sügisel saab ehk ringi täis istutada. Valge on hulga viletsam paljuneja ja roosa hoopis nigel.

Veel mõningaid aiandusalaseid tähelepanekuid, millest pilte pole. Esiteks multšimine. Tänu sellele, et energiavõsa lõikajad ei viitsinud kolmandikku koormat haket enam välja vedada ja osa sellest on siiamaani kasutamata, oli eelmisel aastal multši vabalt käes ja osadele põõsastele sai seda ikka 20-30 cm pandud. Tulemus oli see, et nende põõsaste all oli naat ja võilill lopsakamad kui eales varem, ainuke pluss, et tuli paremini välja, kui savisest ja killustikulisest pinnasest. Esimest korda märkasin ka, et naadirisoomi sõlmekohtadest, mida ligi paarimeetrise risoomi kohta on paarkümmend, ehk iga 10-15 cm tagant, koguneb vedelikku ehk sellepärast see tõbras meie põudades nii elujõuline ongi, paneb vedelikke tallele.
Teiseks killustikukate, mis on ikka puhas õudus. Mullaga peenraid annab kõplaga korras hoida, alasid, kus all on 10-15 cm näiteks läikajakirju ja peal 20 cm killustikku, saaks vist korras hoida ainult ränga mürgitamisega...lisatud õuduspildil viis aastat tagasi ajakirjade ja killustikuga tehtud ala, mida on igal aastal rohitud, sel aastal pole veel jõudnud

No comments...killustiku ja ajakirjade üleskraapijat minust enam ei ole aga olgu siis teistelegi õppetunniks.

Tulbipidu

Mulle see jahe kevad meeldib, sest kõikide taimede õitsemine on kestnud kaua-kaua ja kuigi mul on olnud nii palju tööd ja nii vähe vaba aega, et mõnikord ei jõua päevade kaupa aeda isegi jalutama. Eilegi jõudsin pikemalt jalutuskäigule tänu külla tulnud Mildale ja pärast tegin fotokaga veel pilditiiru, sest tulbid on praegu tõesti kaunid.

Põua leevenduseks anti meile eile hommikul natuke vihma, tünnide veetase tõusis ehk viie sentimeetri võrra, aga tõmbas looduse kenasti rohelisemaks ja õisi juurde. Õhtul tuli müügiplatsi ikkagi kasta. Lähinädalaks vihma ei lubata. Hädasti oleks vaja nii loodusele kui mulle, sest tubaste tööde järg on ka ummikusse jooksnud. Tänane hommik on taas jahe, 11 kraadi, aga ka selle vastu pole mul midagi, kavatsen paar tunnikest hommikupoolikust näpistada aiatöödeks, sest miskipärast naadi ja võilille vohamist põud kohe kuidagi ei mõjuta :)

Harilik ülane "Robinsoniana" on mõnusat värvi. Täidisõielised pole õitsema veel hakanud. 

Ja nüüd soojemad riided selga ja trimmerdama. 

Esimene mõnus kevadhommik

kui sai juba hommikul enne kella seitset käo lakkamatu kukkumise saatel hommikumantlis esimene aiatiir tehtud. Paks kastekiht tegi maapinna täiesti halliks ja see me taimed ilmset päästabki, sest muld on purukuiv. Naadil muidugi pole sellest sooja ega külma, sest tema on oma kahemeetrised risoomid kuskile rändrahnude vahele ajanud, kus ilmselt on piisavalt niiskust ja eile ma mõned tunnid naadipealsetega võitlesingi, päris mitu kärutäit tuli. Ma küll endiselt ei usu selle tegevuse jätkusuutlikkusse, siiani pole aias olnud ühtegi kohta, kus kümme aastat pealsete katkumist mingeid tulemusi oleks andnud, aga vähemalt tärkavad püsikuhakatused said valgust ja natuke ilusam vaadata ka, mõnes kohas ulatus naadidžungel juba poolde põlve.
Terevisioon teeb otseülekannet Türi lillelaadast ja natuke hinges kripeldab, aga mitte väga. Piisab sellele roppraskele kastitõstmisele mõelda, et kripeldus üle läheks ja ega ka taimede tärkamine sel aastal eriti kiire olnud, hortensiad ei ole end siiamaani näidanud. Türi tähendas tegelikult nädalat ropprasket tööd, kaks päeva ettevalmistust, kolm päeva laata ja kaks päeva mahavõtmist ja kohtadelepaigutamist...selle asemel olen aega säästnud oma tervise ja koduaia jaoks ja see on tegelikult mõnus. Eile hakkasid õitsema viimased allesjäänud Accoladed müügiplatsil

 Isetulnukad Tii aiast koos viinapuuga, nii nunnud.

Eilsed klõpsud vulkaani tagant

Skopoolia õitsemine on lihtne maha magada, aga taim on tegelikult väga lahe

Ja lõunanõlval on sinilillede, ülaste ja lõokannuste väljade järel puhkemas hektar nurmenukke

Nüüd kahjuks aedlemise asemel paberitööle, aga ehk saab õhtul ikka õue ka.

Koputab jõuliselt

see õiteaeg, kuigi hommikuti on katused endiselt valged ja ega ka päevane temperatuur, +5.5 kell kaks päeval varjus, kui lõpuks end õue sain, meenutab rohkem külmkappi kui maikuu lähenevat keskpaika. Kaastunne neile, kes täna Luige laadal ja Pärnu Taimelaadal külmetasid, minu jaoks on laadaaeg selles elus möödas. Loodetavasti. Eelmistel päevadel oli tellimuste ja muude asjadega tegemist ja täna keelasin endal enne õue minna, kui maja on koristatud, hakkas juba stressi tekitama. Siis sadas sisse tellimus 150 ploomilehisele viirpuule, sellega tuli ka kohe tegeleda, et taimed uuel nädalal liikuma saada, vahepeal tuli süüa ja oligi keskpäev läbi, kui õuele sai.
Kuna olen hakanud väga täpselt jälgima, mitu tundi ma töötada tohin (sest muidu maksab organism kohe kätte), on olnud rohkem aega ümbritseva märkamiseks. Kolmiklilled on kohe alustamas.

 Punaselehine õunapuu, kui õieti mäletan, siis Royal Purple

 Lehiste ülinunnud pintslikesed

 Accolade ootab sooja, et plahvatada

 Magesõstral on juba täiesti kevad käes

 Armeenia kobarhüatnsindi põhiliik paljuneb hästi

 aga valge pirtsutab

 sügisel sai kevadise lilleilu mõttes lihtsalt toidupoest mõned hüantsindid juurde soetatud

 veel kolmiklilli

 Aubrieetad on fantastilised ja üldse kõik padjandid, paraku pole kivilad minu jaoks. Pintsettidega rohimise jaoks olen ma liiga kärsitu ja liiga kobakäpp.

 Killustikuteesse isekülvanud kanakoole on ka ilus, eriti koos rahuloleva malbepilgulise koeraga. Kellel on suured ja võimsad kihvad plastkastide purustamiseks.

 Punase leedri "Aurea" ärkamine on imeline

 aga ka pihlenelas pole viletsam, selle ümbert saab niita ja peab ennast ilusti üleval.

Müügiplatsil sai viimased potid üles rivistatud ja umbrohi välja katkutud

Keerasin just müügiplatsi sprinklerid tööle, sest maikuu jooksul ei ole meil tilkagi sademeid tulnud, isegi mitte lund, nagu mujal Eestis. Aga see on siinkandis üsna tavaline, mai põud ja juuli põud ning niisked ja soojad talved. Sellepärast paljud kontinentaalsed püsikud siinkandis ellu ei jäägi.

Hea, et niigi läits

Meile tegelikult norrakad öökülma ei lubanud ja ma eriti ei närveldanud. Aga kui hommikul kella kuue paiku nägin termomeetril näitu -2,8 ja kuuri katus oli härmas, võttis seest ikka külmaks küll, plats ju lehtes hollandlasi täis ja ega kõigile poleks pakasekangast nagunii jätkunud.

Aga aiajumalad on otsustanud sel aastal mind ilmselt toetada ja kuna olin eile õhtul väga väsinud, olin unise peaga üles magama minnes müügiplatsi sprinkleri tööle unustanud ja avastasin selle alles hommikul kell pool kuus ärgates. Elektriarvele kindlasti mõjus täiendus, aga ikka parem, kui surnud taimed. Hommikune vaatepilt oli igatahes muljetavaldav. 

Kolm päeva olen komplekteerinud, pakkinud ja kleepinud, nüüd selleks nädalaks aitab. Lõuna ajal viskasin viimased pakid Smartposti ja võtsin enda saadetised välja, raamatupaki ja kristallvaigu. Püüan ennast hoida, sest midagi füüsiliselt rasket tõepoolest teha ei saa. Mitte et ainult ei tohi, vaid tõesti ei saa, eilseks õppetunniks oli taimepakkide upitamine Omniva pakiautomaati, no sellele idioodile, kes L-suuruses kapid kõige ülemisse ritta projekteeris, tahaks kohe midagi "sooja" öelda. Tagajärgi polnud vaja kaua oodata, täpselt kirjeldama ei hakka, aga terve õhtupooliku olin rivist väljas ja veetsin aega peamiselt maja kõige väiksemas ruumis.
Homseks küll veel erilist aiailma ei lubata, sama mis täna, aga mõnusaid asju on teha selletagi.
Õhtuks oli küll korraks tunne, et sammugi ei jaksa astuda, aga peale mõningast diivanil vedelemist sai ikka üks pildiring tehtud, kõige rohkem sai pabistatud müügiplatsil õitsejate pärast, aga pole midagi hullu. Suureõieline abeelia The Bride, pilt jäi küll udune, nagu arvutis hiljem avastasin.

 Täidisõieline igihali "Azura Flora Plena", eelmisel aastal oli valikus punane täidisõis, nüüd siis sinine.

 Voronowii priimula külma ei pelga, kuigi hommikul olid potid jääs

 Igihaljas kevadik sai täna otsa ja pilti teha ei jõudnudki, suhteliselt sarnase välimusega kollast mägikanni õnnestus veel pildistada.

Käisin ka lõunanõlvale hiiekoha lähedusse eelmisel aastal istutatud hübriidkirsse Accolade vaatamas, kuigi alles napilt üle meetri kõrged, on õitsemisvalmis nemadki. Varsti saab näha. 

 Mägipojengide ehk rockii pojengide kevadine tärkamine on ülilahe. Rõõm oli tõdeda, et ka kõik viis eelmisel aastal istutatud põõsaspojengi näitavad elumärke, aga eks kohta sai ka hoolega valitud. Kui isegi hollandlased ütlevad, et suffructicosa jaoks on Põhja-Euroopa mereäärsed alad liiga niiske talvega, siis ikka selle talve üleelamine on supersaavutus.

Esimesed nartsissid on õied avanud, kui eelmisel aastal tundus, et nartsisside istutamine murusse ei olnud hea mõte, muru kippus neid lämmatama, siis sellel jahedal kevadel on nartsissid olnud tugevamad. 

Siit tuleb üleeelmisel aastal istutatud darwintulpide plahvatus varsti

 ja roosipeenras eelmise aasta istutus, kobarhüatsindid peenraservas näitavad juba sinist ja on kenasti paljunenud, tahaksin terve selle peenra bordüüriks neid jagada, praegu on kaks kolmandikku, rohkem ei raatsinud osta.

Häbi tunnistadagi, aga ma eelmisel aastal alles Tistou blogist avastasin, et ka hüatsindid tuleks suvel üles võtta...need tegelased on küll üle kümne aasta üles võtmata olnud, väetamata ka, natuke nirud, aga elus. Kui meeles on, kaevan sel aastal ikka korra välja.

Homme tuleb ära potistada Põltsamaalt tulnud pargiroosid, mis praegu on kasvuhoones vannis. Neli Bauhofist ostetud tomatitaime, rohkem meil vaja ei ole ja needki on kirsstomatid, ma ikka väga loodan, et suve teisel poolel ma juba suudan toorest süüa, praegu on see veel mission impossible isegi ensüüme pidevalt võttes...aga asjad lähevad paremaks, mitte nii kiiresti kui tahaks, aga ikka lähevad. Puitpõranda ja puidust põrandaga kasvuhoone akumuleerib ikka nii hästi soojust, et aprilli alguses tehtud peiulillede külvid on juba istutusvalmis, aga nädalakese ehk ikka veel ootab õueviimisega.
Töökohast puhkusest on aga niipalju tolku olnud, et silmad on arvutist küll puhanud ja näkku mingi jume kahvatusinise asemel tulnud. Ja nagu juba öeldud, mõõdukas füüsiline liigutamine teeb ka tervise paremaks.