Rohisin ja trimmerdasin, trimmerdasin ja rohisin. Kuna terve nädal praktiliselt aias midagi teha ei jõudnud, olid naat ja võilill igal pool põlvini kasvanud. Ka seal, kus seda eelmise nädalavahetuse rohimise ajal üldse näha ei olnud. Ja kui keegi hakkab mulle veel väitma, et naat on rammusa maa taim, viin ta soovi korral ekskursioonile meie liivahunniku juurde, kus 15 tonni puhta valge mereliiva otsas kasvab naati nii et vähe ei ole.
Sammulugeja näitab õhtul kella poole kaheksa paiku 19 403 sammu ja ega enam palju ei kakerda ka, eks näis, mis kere homme ütleb. Kui muud ei jaksa, siis hunnik tellimusi tuleb ikka kokku panna. Nagu näha, ei ole trimmerdamis- ja rohimisring siiakanti veel jõudnud, aga garaaži kõrval on puhkemas nipponi enelad
Selle peenra tegemisel oigas keegi, et miks selline kääbas...kahjuks ei olnud eriti valikuid, kaks tagumist suurt sammaldunud kivi on maa sees olevate rändrahnude ülemised nukid, niita vahelt oli pea võimatu, sellepärast ka selline koht. Igatahes on siin kenasti talvitunud kolm korea stuartiat, kämmalvaher ja deutsia Perle Rose
Eelmisel nädalavahetusel hakkasid sõnajalad alles rulle lahti keerama, nädalane juurdekasv...
Isetekkeline kombinatsioon laanesõnajala ja piibelehtedega, maikellukesi on sel aastal meeletult, kas peaks mingi hea märk olema :)
Algab ka okkaliste säramise aeg, kanada kuusk Daisy's White
ja lähemalt
Tema "vanem õde" Conica", mis pid eriti kääbik olema, on 10 aastaga kasvanud umbes 2,5 meetrit kõrgeks
Acrocona ebakäbid alustavad
Aiateed on täielikult tuksis, varsti on tunne, et ega ikka ilma mürkide kasutamiseta ei pääse, siiani olen neid suutnud vältidaTulbid, mis esimesena puhkesid, hakkavad vaikselt lõpetama. Armeenia kobarhüatsindi sinine põhiliik on hea paljuneja ja sügisel saab ehk ringi täis istutada. Valge on hulga viletsam paljuneja ja roosa hoopis nigel.
Veel mõningaid aiandusalaseid tähelepanekuid, millest pilte pole. Esiteks multšimine. Tänu sellele, et energiavõsa lõikajad ei viitsinud kolmandikku koormat haket enam välja vedada ja osa sellest on siiamaani kasutamata, oli eelmisel aastal multši vabalt käes ja osadele põõsastele sai seda ikka 20-30 cm pandud. Tulemus oli see, et nende põõsaste all oli naat ja võilill lopsakamad kui eales varem, ainuke pluss, et tuli paremini välja, kui savisest ja killustikulisest pinnasest. Esimest korda märkasin ka, et naadirisoomi sõlmekohtadest, mida ligi paarimeetrise risoomi kohta on paarkümmend, ehk iga 10-15 cm tagant, koguneb vedelikku ehk sellepärast see tõbras meie põudades nii elujõuline ongi, paneb vedelikke tallele.
Teiseks killustikukate, mis on ikka puhas õudus. Mullaga peenraid annab kõplaga korras hoida, alasid, kus all on 10-15 cm näiteks läikajakirju ja peal 20 cm killustikku, saaks vist korras hoida ainult ränga mürgitamisega...lisatud õuduspildil viis aastat tagasi ajakirjade ja killustikuga tehtud ala, mida on igal aastal rohitud, sel aastal pole veel jõudnud
No comments...killustiku ja ajakirjade üleskraapijat minust enam ei ole aga olgu siis teistelegi õppetunniks.

