Juuni algus

Mai oli ülikiire. See kuu on tavaliselt niigi ülikiire, sel aastal siis tänu aiapoe värgile veelgi kiirem. Kui algul olin õnnetu, et püsikupakkumine aia taha läks, siis praegu hingan kergendatult, sest rohkem, kui praegu tehtud, teha ei jõuaks. Vähemalt põhitöö kõrvalt mitte.Samas, tänane vihmane ilm andis aja tulude ja kulude kokkulöömiseks ja tulemus erilist heameelt ei tekitanud. Ütleme, et plusspoolele jäime ainult tänu sellele, et M töötab miinimumpalga eest ja mina vabatahtlikkuse alusel. Elada niimoodi muidugi ei saaks, kui muud tööd ja selle eest makstavat palka poleks. Samas, huvitav kogemus ikkagi. 
Oma aed pakub endiselt vaid rõõme, see pisike umbrohi ei tee ju ometigi meelt mõruks. Ega endiselt põletamata oksahunnikud. Muru jõudsime eile vähemalt strateegilistest kohtadest ära niita ja vihmas lõhnab kõik hullutavalt ja värskelt. Sirelid ja õunapuud õitsevad, endiselt möllavad peenardes tulbid, lisandunud on laugud ja murtudsüdamed. Võililled on lõpetanud ja teevad oma võilillesigadusi ehk pillutavad seemneid. Pojengiala esimene õitseja oli sügisel istutatud tilluke tiibpojeng (Glaucidium palmatum), mis tegelikult vist pojeng polegi ja mille peamine võlu tulevikus on hoopis uhked lehed.

Hommikul poodi minema hakates piilus mu tegemisi heki tagant kaks võsavillemit:

Vähemalt sai puhkuse ajal suurema osa pottidest ära istutatud. Istutamata on need, millele tuleks kõigepealt koht tekitada, roosid ja mõned hostad.
Uue istutusala idee on täitsa olemas, aga enne tahaks tiigiümbrusega ühele poole jõuda, muidu on igal pool mingi pooleliolev songermaa. Tahaotsa tellisin Cayeux-st pseudacoruse sorte ja eks vaatan tarnasid ja muid porilembelisi. Siberlaste ja kõrreliste alast on ligi pool kaetud, edasi tegemist segas alanud paduvihm.

Sooja vaid kümme kraadi, sajab, koerad magavad norisedes. Peaks neist vist eeskuju võtma. Homme tuleb Jänedal ära käia.