Muhediku eilse kommentaari peale, et mu kodutu-nimetu taimeke on murtudsüda, jäi botaaniline kretiin algul mõtlema. Et ma ju tean, milline murtud süda välja näeb. See oli esimene taim, mille ma üldse aeda tassisin, siis, kui veel mittemingisugust aiandusplaanigi polnud. Lihtsalt, et mõni vana ja vähenõudlik taluaiataim võiks olla.
Ega sordid nii vähenõudlikud polegi, paar korda läks aia taha, enne kui ühe valge eelmisel aastal pidama sain, sort peaks olema "Inspiration"
Sel aastal sai toodud veel üks lisaks, "Valentine"
Eile sain siis jälle targemaks, need kolm on harilikud murtudsüdamed (Dicentra spectabilis). Ning istututustabel teab ka, et olen eelmisel aastal soetanud ühe õevase murtudsüdame (Dicentra eximia), sordist ei ole kahjuks aimugi, ilmselt olen ostnud sordinimeta. Tema siis see eilne lilleke oligi.
Pärast tänast tööpäeva otsustasin kasutada kuivana püsinud ilma ja natuke aeroobset trenni teha. Võib mõelda, et mis see hekilõikuriga vehkimine siis ära ei ole, aga tegelikult on see tegevus, mis väga lihtsalt ja märkamatult igalt poolt vee lahti võtab. Topiaarkunstiks minu tegutsemist nimetada ei saa, see on põõsaste lõikamine stiilis lõikan-kuhu-ulatun-seni-kuni-jaksan. Aga oma maaema kivi sain padrikust kätte
Kellelgi ei ole hulgaliselt magesõstart vaja, kui ise välja kaevama tuleb, ma annaks kohe mitu kuupmeetrit ära,sest igaastasest pügamisest hoolimata võiks see sõstravõsa veel väiksem olla. Ise kuidagi selleni ei jõua.
Endale meeldib mulle endiselt see ühest aiaajakirjast saadud idee, kuigi jah, selle alumise heki kasvatamine on ikka päris pikaajaline protsess ja ühtlaseks teda ikka veel ei saa. Vanadest talusirelitest ja nende õitsemisest ei raatsinud loobuda, aga sirelivõsa alune näeb tavaliselt jube välja. Juurevõsude pügamine madalaks hekiks konkretiseerib pilti oluliselt.
Aga see pole topiaarkunst, vaid koerte seljasügamise hari.Kunagi tahtsin selle junni keset aeda üldse maha võtta, aga siis avastasin, et mu mõlemad penid käivad selle ogalise puu all seljast lahtist karva maha nühkimas. Nii et vahel on see punsu päris naljakas, pealt pügan mina ta ümmarguseks, alt kulutavad koerad ja aeg-ajalt lehvivad okste küljes pikad karvatutid. Modell oli lahkelt nõus demonstreerima, kuidas asi käib, seda etendatakse tihti ka külalistele.
Kuna arboristikas olen ma veel tumedam kui botaanikas, siis ma ei tea, mis puuga on tegemist. Mina seda istutanud ei ole, ise on kasvanud. Kui vabalt kasvada lasta, kasvab mõnemeetriseks sagriseks puukeseks, krundil on mõni veel. Pügada laseb end imepäraselt hästi, näeb parem välja kui magesõstar. Eesti puuderaamatutest mina täpselt samasugust leidnud pole. Lehed on sellised:
Pügamise sodi korjan kokku paari päeva pärast, on lihtsam. Muru on nagunii niitmata, sest traktor on katki ja vajalik jubin saabub alles 10.juuni paiku. Mis sellest, terve suvi on ju alles ees.
Kirjutasin pika jutu, aga tahtsin selle koerasügamise pilti veelkord suurelt vaadata - ja plats puhas :)
VastaKustutaKas see pole mitte saksa tuhkpuu - Сotoneaster integerrimus Medik.(vk. кизильник цельнокрайний)?
Aedades enam ei kasvatata, aga pidi leiduma eestis põhjapool siin-seal looduslikult. Lapsepõlvekodus oli teeäärne võpsik, u 2m kõrge, mille ema madalamaks hekiks pügas, kangesti sarnase lehega.
Mina pakuksin lihtsamat lahendust - Harilik türnpuu (Rhamnus catarthicus). Türnpuu leht on sile, selgete roodudega. Tõrjutud puuna (kõrrerooste vaheperemees nagu ka paakspuu ning lisaks mürgine) ei ole tal oma looduslikult kujul Eestis iluaiandusse asja olnud, kuid ajad muutuvad.
VastaKustutaSee juurevõsu-sirelihekk on väga tore lahendus ja näeb ka praegu üsna kena välja. Sirel tegelikult on väga kiirekasvuline. Tiheda heki saladus on see, et pügamist tuleb alustada maast-madalast. Näiteks kui osta mingid hekitaimed, siis tuleks istikud vähemalt ühe kolmandiku peale tagasi lõigata. Nojah, ei taha nüüd soovitada, et lõika olemasolev kohe umbes poole kõrguseni maha, sügiseks on sama kõrgus käes ja enamgi veel. Pildilt on näha ainult esikülg ju. Mul oli kunagi vana tugevalt küljeli kaldunud sirelipuhmas eelmiselt elanikult. Sai pea maani maha lõigatud ning uus värske põõsas õitses ilusasti umbes kolme aastaga ja viie pärast oli juba täiskõrge.
VastaKustutaMa omal ajal lõikasingi need juurevõsud põlvekõrguseks, aga kuna ma sinna midagi juurde istutanud ei ole, siis ongi natuke auklik. Kuigi ma olen teda nüüd vähemalt viis aastat selliseks püganud, ei kasva see sirel midagi nii kiiresti. Aga las olla, ma ei ajagi täiuslikku hekki taga. Küll ajapikku kujuneb.
KustutaMulle meeldib see idee ka väga. Poleks selle peale tulnudki. Täna uurin oma harilikku sirelit ka sellise pilguga.
KustutaMaaema kuju on äge ja taust on hea.
Taevas olgu tänatud, et mul veel midagi pügada pole, seda tööd ei igatse ma mitte üks raas.
Korralikult pöetud hekid ja niidetud muru on aias esimesed pilgupüüdjad. Kui need tööd on tehtud, ei märka keegi enam nii kergesti ei umbrohtu ega muid sodinaid:)Sa oled oma aiaga imet teinud, ta näeb tõesti hea välja. Ja küll Sa jõuad ka muruheinani, teed ju ikka enda jaoks ja siis, millal saad.
VastaKustutaSee seljapügamise põõsas on tore ja ta peabki samas kohas ilutsema, sest muidu valiksid penilased võibolla hoopis mõne Su hinnalise roosisordi selleks tegevuseks.
Ja sellest väljapuhastatavast kivist kujuneb ilmselt suur vaatamisväärsus.
Muide, õevane murtudsüda võibki olla liik ise- õevane murtudsüda, teda liigub meil kõige rohkem. Tal on ka sorte, aga neid pole väga palju. Su fotol tundusid tal olema kollakad lehed, kas see ongi nii või on see mingi fototrikk. Liigil on lehed tumerohelised.
Tii, Sul õigus - on jah harilik türnpuu, mida ma eluski näinud pole, kuigi omal kasvas aias kunagi Piitri bot. aiast saadud Rhamnus imeretina, see erines väga sellest harilikust, pealegi meie kliimas külmus pea igal talvel lumepiirini, aga taastus kevadel ruttu.
VastaKustutaKuigi sirel ei ole eriti kapriisne, aga nagu mu naabritel hekiga (üle 30 a. usinalt hooldatud) selgus, on kohti kus ta kasvada ei taha ja selle võivadki hekil olla sellised "tühikud"
Kõik on ilus!
VastaKustutama tahtsin juba eile pakkuda, et see on õevane murtudsüda, aga ei saanud kommida. mul ilutseb ta juba mitu aastat peenra esiservas.
VastaKustutaja neid paganama türn- ja paakspuid olen ma oma krundilt seljatäite viisi välja rookinud ja tuleb veel rookida. nad sunnikud kasvavad nagu malts, ainult et palju kõrgemaks ja siis põimivad oma oksad iga teise puu ümber ja ette... ja iga oksaraag, mis maha kukub, võtab juured alla. aga vaat pügamise peale pole ma tulnudki..... hmmmmm
Mulle murtud südamed hirmsasti meeldivad, aga meil nii külm koht, olen ikka peljanud osta. Nüüd see kollaselehine ka veel hullutamas. Ei tea kaua suudan vastu panna, juba vaatan, mida kõige soojema koha pealt välja tõsta:)
VastaKustuta