täpselt nii nagu ilmateade lubas, ja soojakraade on 11, Tõeline jaanilauba eesti moodi. Põdeda pole õnneks midagi, ei olnud tehtud mingeid plaane, mille ärajäämise pärast nukrutseda. Võib endale ühe tõsise looderdamispäeva lubada küll ja just seda olengi hommikust saadik teinud. Magasin kella kümneni, sõin kõhu täis ja kolisin diivanile edasi looderdama. Isegi lugeda ei viitsinud, unelesin niisama mingis une ja ärkveloleku vahelises staadiumis. Mõnus oli.
Eile õhtul oli ka mõnus. Ilmateadet vaadates otsustasin, et kui tahan kalendrisuve saabumist tuletegemisega tähistada, siis tuleb seda teha nüüd ja praegu. Olin hommikul endale soetanud ammuigatsetud lõkkealuse, mis vajas sisseõnnistamist. Tahtsin sellist asja seetõttu, et aias on tihtilugu pudi, mis vajaks kohest ärapõletamist, haiged ja kahtlased taimeosad ja muu selline, aga paari lehekese pärast ei hakka ju suurele tuleasemele tuld tegema.
Mulle endale tundus, et mul oli äärmiselt stiilne jaanituli, leegi ümber veel süttimata umbrohi, mida terrassi kõrvalt välja koukisin
Seltskonda oli mul ka
Limpsisin veega lahjendatud valget veini, lugesin raamatut, vaatasin tuld. Õhtused kiudpilved andsid märku saabuvast tsüklonist.
Üksteise järel puhkevad tiigiäärses siberlastealas uued õied, aga raudpoltkindlalt ei julge ühtegi enne kindlalt õigeks väita enne, kui asjatundjad on oma arvamuse öelnud. Googeldada ma ei julge, sest esimesel katsel sattusin kohe Tambergi lehele ja sealseid sibiricaid ja sibtosasid nähes pidin sealt kähku põgenema enne kui mu krediitkaart jälle tõsiselt kannatada oleks saanud...
Sildi järgi Plissee:
Siguldast soetatud Uncorked (õis sai peale pildistamist ära lõigatud, sest taim on väga tilluke)
Järgmisel kolmel on sildid kadunud ja oinas minu isikus pole istutustabelisse eelmisel aastal ka õite värvi kirjutanud (ehk Muhedik,appi! :). Üks sinistest peaks olema Cambridge.
Deialt saadud pseaudacorus tunneb end vabalt kasvades tõeliselt hästi, ligi ma selle veeseisuga talle ei pääsenud, aga üle meetri on kõrgust sel puhmal kindlasti. Kuna ma seda tiigiserva rohida ei saa, sest ainukesed võimalused seda teha oleks pea alaspidi või kalavinskitega tiigist, kumbki võimalus ei ahvatle mind põrmugi, siis unistan selles tiigiservast tõsisest võhumõõgamüürist nagu Savisaare juures. Augustis saabuvad Cajeux sordid peaksid aitama sellel unistusel täituda. Aiandus õpetab kannatlikkust isegi minusugusele kärsitule olevusele.
Mingil hetkel peab sellesse väljas möllavasse tsüklonisse sukelduma, et toita tibud, korjata ära munad ja tuua saunapuud, aga seni lükkan seda veel edasi. Laiselda on nii mõnus.
Kallab jah kurramus - nagu ämbrist :D
VastaKustutaSelle tiigiserva rohimise pärast ära muretse, võhumõõgad ja muud sopaaugutaimed hakkavad Sinu eest muud rohtu piirama
VastaKustutaLaiselda on tõesti mõnus, kõige mõnusam tegevus maa peal:D Ja ega muud saagi, sest ka meil kallab kui kosest. Aga ma olen täitsa rahul, häda pole ju miskit ja vahet pole, kus see tuli parasjagu on, kaminas või saunaahjus:), peaasi, et endal hea on. Ja veel saab ju teha juulituld ja augusti ja septembrituld ka.
VastaKustutaCambridge on viimane sinine.
Pisike lõkkease on aias kohe hädavajalik, korjad sinna põletamisele mõeldud taimeosised, natuke kuivavad, lisad mõne pilpa ja mõnus õhtuti, natuke küll tossava, aga see-eest sääski peletava pisilõkke juures kohvetada. Mul selleks veoauto rattarumm, mitte küll kõige ilusam, aga parim.
VastaKustutaKülm, sajune, tuuline ja sääsene, istun juba mitmendat päeva toas ja käin ainult hanesid ja kalu söötmas.
Mulle meeldib, kuidas sa naudid - nii tegemisi kui mitte midagi tegemist.
VastaKustutaJa ma imetlen, kuidas sa oskad. Sinu aed teeb kadedaks...
Aedniku sõber kaevamise hark ilusti sõprade seas jaanitulel kohal!
VastaKustuta