Pika hoovõtu pisike tulemus

Ma pole kunagi teinud saladust sellest, et olen sündinud kobakäpp. Asjade väljamõtlemine edeneb mul oluliselt paremini kui nende teokstegemine. Ja mida pisemate ja täpsemate asjadega on tegemist, seda hullem on tavaliselt tulemus.
Mingil ajal said maha võetud tubade vahelised uksed, esiteks, et soojus paremini leviks. Teiseks, ehitajate pandud valged uksed ei sobinud mu puidusesse elamisse. Üritasin värvi maha võtta, aga tulemus ei jäänud ikka selline, mis mulle meeldinud oleks. Mõned kuud tagasi aitas ekskaasa maha võtta ka allesjäänud piidad ja lävepakud. Millest aga jäi kahe toa parkettide vahele tobe auk. Sellist parketti, nagu 2004.aastal ostetud sai, pole enam müügil, mustrist poleks ehk midagi olnud, aga paksus on erinev ja ei suutnud välja mõelda, kuidas seda tükki sinna vahele sobitada. Mõtlesin keraamilisele plaadile, aga augu suurus 13*96 cm ei haakunud ühegi plaadiga.
Kusagil kuu aega tagasi jäi K-rautas silma klaasmosaiik nimega Irish Moss. Algul mõtlesin terve ava sellega täis panna, aga hakkasin kõhklema, et paarimillimeetrine klaas põrandal ja suured koerad...leidsin sobiva väikese plaadi ka. Segud on tänapäeval lihtsad nagu pakikeeks, lisa vett ja sega...

Väga lähedalt mu elu esimest plaadipanekut vaadata ei kannata, aga mulle endale meeldib. Ja ikka parem kui auk põrandas, kust betoon parketi vahelt vastu irvitas. Teine ukseava oleks veel vaja teha, aga segu sai otsa ja ma pean välja mõtlema, kuidas seda koerte eest kuni kivinemiseni kaitsta...tehtud uksega oli lihtsam, seal on koeravõre juba olemas.