Liigne agarus on ogarus

teadis juba vanarahvas. Juulist sai kuidagi vaikselt august ja mereäärse maa tuultesse ilmus suvelõpunoote. Hommikuti enam õues kohvi ei joo, no tänahommikune +13,6 kraadi küll õue ei meelitanud. Ja õhtulgi on vaja terrassilistumiseks fliisi, sokke ja soovitavalt ka terrassisoojendajat, muidu on liiga niiske ja rõske. Ei nurise, vähemalt juuli oli tõeliselt mõnus lühikese varruka kuu ja suvekleidid said hoogsalt lehvida.
On aega ringi vaadata. Kuigi aias pole pea kaks nädalat midagi tehtud, umbrohu ninna ei hüppa, sest suve teisel poolel pole naadil-võilillel-orasheinal-osjadel enam endist kasvujõudu ja kuna meil pole ümberringi põlde, siis sellist üheaastast umbrohtu meil praktiliselt polegi. Naat ei paista enam suuremate püsikute alt ja vahelt välja, mõnest kohast tahaks kasimist, aga otseselt jube ei ole.
Mõnes peenras ongi targem asjad rahule jätta. Majale lähimas püsikupeenras planeerisin juba eelmisel aastal kapitaalremonti. Millega pole aja ja energia puudumisel muidugi alustatudki mitte. Tulemusena on seal huvitavaid leide - vahepeal lootusetult ära kadunud siidaskleepias, üksik hiidputk ja muidugi seda va valget sõrmkübaralille, millega võitlemisel ma lõpuks alla andsin. Tema võit, las külvab kui tahab. Lisaks on seal isekülvanud alpi ogaputk, natuke liiga palju jõgi-ristirohtu ja midaiganesveel, aga tulemus on päris vahvalt metsik.

Alpi ogaputk on üldse ohtrat isekülvi teinud ja see on ainult hea, sest mul on kuri plaan temaga asustada üks mõneruutmeetrine killustikulapp, mis on maasikaid täis kasvanud ja mida ma üles võtta ei taha (ei viitsi). Seda ülesvõetavat killustikku saab niigi palju olema.
Lõpuks mõtlesin kohad välja ka koha, kuhu kolida siberi iirised tiigi ääres, asemele lähevad siidpöörised ja sinihelmikad, kõrrelisi saan omaenda müügiplatsilt ja siis polegi sealt ehk vaja kogu killustikku kildhaaval üles võtta.
Riitsinus on üks vahva troopiline tegelane, meil muidugi suvik ja hoolimata ettekasvatamisest pole mul kunagi õnnestunud teda õitsemas näha, nagu öeldud, mere ääres lähevad ööd varakult jahedaks ja paljud taimed, mis sisemaal õitsevad, meil õitsema minna ei jõua. Aga hea roosipeenras selliseid auke täita, kus mulda nagunii rooside istutamiseks liiga õhuke kiht.

Ning midagi ei tohi kohe välja kaevama kukkuda. Tii juurest sügisel toodud viinamari Jubileinaja Novgoroda tundus kevadel laip mis laip olevat, arvasin, et jäi ümberistutamine ikka hiliseks. Vana puitunud osa lõikasingi mingil ajal ära, sest ühtki elumärki ei olnud. Juurikat välja kaevata ei jõudnud ja hea oligi, sest...

Siilikübarate suvetantsuaeg on käes, homme kavatsen äraõitsenud suvemoonid ära korjata, et neil rohkem ruumi oleks.

Ning jahedatele hommikutele ja õhtutele vaatamata jätkub suvi veel pikka aega.