Kõik on väga Zen

Töönädala jooksul sadas iga päev vihma ja see oli hea, sest tööd oli palju ja vähemalt kasta polnud vaja. Reedeks kuhjus igasuguseid muid vajalikke tegemisi kuhjaga, pakke tuli postitada ja poes käia, käis paar klienti päris viisakaid oste tegemas, kell neli ajasin lõpuks muruniiduki välja ja siis tuli meelde, et R ütles juba enne avatud talude päeva, et bensiin on otsas...kanistrid peale ja lähimasse bensukasse, kell viis sai lõpuks niitma hakata. Kriitilisemad kohad jõudsin üle käia, enne kui järjekordne kosk lahti keerati, trakatsiga kuuri sõites olin juba korralikult märg.
Pakke on ka siis tore saada, kui Sa nende eest ise maksnud oled ja sel reedel sadas terve päeva pakke. Rõivapakk Inglismaalt, koeratoidupakid Saksamaalt ja mis kõige tähtsam, uus telefon. Vist esimene kord, kui ma ostan uue telefoni mitte sellepärast, et vana läks katki, vaid et ma olen vanaga nii rahulolematu. Igatahes läheb väidetav aednikutelefon CAT150B nüüd taaskasutusse ja mina teda rohkem näha ei taha.
Kasutusmugavuse koha pealt paari päeva alusel veel lõplikult sõna võtta ei taha, aga kaamera ja ekraaniga, mille üle vana aparaadi puhul kõige rohkem nurisesin, olen küll kohutavalt rahul. Kõik pildid on tehtud fotokaga Asus Zenfone 2 Laser ja ühtegi pilti ei ole vähimalgi määral töödeldud. Ma üldiselt ei töötlegi kunagi pilte, kui pilt on halb, läheb ta lihtsalt kustutamisele.

Laupäeval tuli vähemalt kaks nädalat täiesti kadunud aedlemise tuju ka tagasi, istutasin ära kevadest saadik ootel olnud pojengid ja nende jaoks meie killustikku aukude kaevamine polnud sugugi kerge töö. Enne veel pidin ümber kolima musani abeelia, mille olin istutanud teadmisega, et külmaõrn ja suureks ei kasva...kuna juba kaks dendroloogi olid mind ähvardanud sellega, et siin kasvab see põõsas kolmemeetriseks, istutasin teise kohta ümber.
Õhtul oli enne sauna veel nii palju hoogu sees, et ka püsikupeenra augud said oma müügiplatsilt midagi täis, ma kohe ei kannata seda paljast mulda, roosipeenardes veel võib olla, aga mujal ma seda näha ei taha.
Täna läks ilusast ilmast hoolimata aedlemine üle aelemiseks, sest õige suvi ilma aelemata pole üldse see. Vahel peab ka lihtsalt laisk olema. Tubli R niitis siit ja sealt, mõnes kohas oli rohi kahe nädalaga rohi ikka päris kõrgeks kasvanud. Lepatriinu tõmbas triibulisele majale veel mõned triibud, eelmisel aastal sai värv lihtsalt otsa.
Ema on külas ja see tähendab toredaid asjaolusid, et põrandatelt kaovad iseenesest koerakarvad ja nõud pesevad end ise puhtaks. Väga meeldiv.
Füüsik otsustas ilusa ilma tõttu kodumaal viibimise aega ka paar nädalat pikendada ja see on ka tore. Küll jõuab talvel suures majas üksinda piisavalt olla.