Aiaajaloo päev

Välimüükidest olen ma üldiselt loobunud, liiga raske ja liiga vähetulus, pealegi peale täiskohaga tööle hakkamist tahaks nädalavahetustel kodus olla ja puhata, mitte kusagil ringi tilbendada. Aga Ohtu külla ja Muru tallu Aiaajaloo päevale lasksin end siiski meelitada, sest tegemist oli pigem kultuuri- kui aiandusüritusega. Esinejad ka hoopis teistsugused. Ja mis peamine, omakandi üritus ja neid peab ikka toetama.

Kohapealt ostsin korraldaja väljaantava ajakirja Pööning ka, enne polnud aimugi, et nii tore väljaanne on turule tulnud, tavaliselt eriti ajakirjariiuli juures ei käis. Sisult meenutas pisut omaaegset "Kunst ja Kodu", ainult kaasaegsemal tasemel. Ilusad pildid ja vähe reklaami. Veebileht ka olemas, www.ajakiripooning.ee
Taimemüüjaid oli vähe, Aavikuemand, Rosmakor, Valgeanso, Tatraoru, Polli puukool ja Helga ettevõtmised. Midagi pakkus ka Vabaõhumuuseum oma kogudest.

Rohkem tuldigi üritust nautima ja loenguid kuulama, seetõttu olin õhtul kassat kokku lüües pigem positiivselt üllatunud.
Loengutel kahjuks kõigil osaleda ei saanud, käisime kaasasolnud sõbrannaga kordamööda. Üheks huvitavamaks teadasaamiseks oli, et naat toodi keskajal Eestisse Kesk-Euroopast toidu- ja ravimtaimena esialgu kloostriaedadesse. Invasiivne võõrliik seega. Eks ta meile siis paarikümne kilomeetri kaugusel asuvast 1310.aastal asutatud Padise kloostrist kolis.
Ise ei suutnud ka päris näppe vaos hoida. Rosmakorist antiikroos Chianti, Tatraorust parkjuur ühe roosipeenra augu täiteks. Ülli-Riinalt jäid näppu kaks sooaia taime,

Tundub, et väiketootjatest ei pinguta enam keegi potile kleebitavate etikettidega, mis on ka mõistetav, sest väikeses koguses ilmastikukindlate etikettide tootmine on röögatult kallis ja pildistav telefon tänapäeval igaühel taskus. Samamoodi googeldatakse kohapeal kähku põneva taime kohta info netist, nii et ega sel pingutamisel polegi eriti mõtet. Nimetus ja hind on olulised.

Kuna päev oli väga palav ja päikeseline, olin õhtuks päris surmväsinud ja esmaspäeva hommikul oleks tahtnud pigem magada, mitte tööle minna. Aga midagi polnud parata. Järgnes üheteisttunnine tööpäev kontoris ja koju jõudes kukkusin voodisse ja magasin hommikuni unenägudeta und. Aed näeb täiesti õudne välja, sest aiatööde jaoks aega ei jää, naat laiutab peenardes ja muru on üle pahkluu, aga ka täna on vaja muud tööd teha. Kui õhtul jõuaks olulisematest kohtadest muruniidukiga üle käia, oleks seegi hea.