6. juuli 2016

Suure masina saabumine

See, et kogu selle aiandusvärgi, kaasa arvatud taimemüük, peale oleks pidanud kohe mittetulundusühingu tegema, jõudis mulle kohale alles kuskil aasta tagasi. Sellist tulu, millest mingit isiklikku kasu oleks, sellega teenida on kaunis lootusetu ja kui midagi tulebki, läheb see kohe aeda tagasi. Puhtalt mittetulunduslik tegevus, seega saigi eelmise aasta varakevadel mittetulundusühing asutatudki.
Mõjutas ilmselt ka see, et eelnenud sügisel olin käinud kahekuisel projektikirjutamise koolitusel ja aru saanud, et kui loll ma olen olnud oma selle loogikaga, et ise, ikka ise. Mille tulemusena on mul siin juba pikemat aega koguküla tasuta tööriistalaenutus. Kade ma ei ole, raha sõprade-naabrite käest oleks imelik küsida ja eks aidatakse ka vastu, kui vaja.
Oksapurustajat oli ka hädasti vaja. Võsa kasvab meil kosmilise kiirusega ja veel suurem probleem, kui selle mahalõikamine, on sellest lahtisaamine. Mingi MTD elektriline võsapurustaja meil on, aga sellega ei taha keegi midagi teha, kogu aeg jääb kinni. Tooreste okste sussitamine lõkkes on aeganõudev ja palju suitsu tekitav tegevus, pealegi on multši aias ju alati vaja. Eelmisel aastal panin mõnesse kohta männikooremultši 15-20 cm kihi, nüüdseks paistavad ajalehed välja, mitte ei saa aru, kuhu see kaob.
Otsustasingi siis äsjaomandatud projektikirjutamise oskused proovile panna ja kirjutasin kohaliku omaalgatuse programmi oksapurustaja hankimiseks projekti. Esimeses voorus sai projekt küll heakskiidu, aga jäi rahade otsasaamise tõttu välja. Sügisvooru ajal oli mul tervis kehv ja sellistele asjadele ei mõelnudki. Kevadel aga värskendasin projekti uute andmetega ja saatsin uuesti ning oh, õnne, mai lõpus tuligi teade, et Aaviku Aiaseltsi projekti on otsustatud rahastada.
Rahandusministeerium kandis raha üle juba enne jaanipäeva, aga kuna ma ise olin märkinud projekti alguseks 1.juuli, ei saanud enne midagi teha. Kohe 1.juuli hommikul sain Aiatähest arve ja kandsin raha üle ning teisipäeval, 5.juuli hommikul saabuski õnn õuele.

Tegemist siis bensiinimootoriga oksapurustajaga Viking GB460, millega peaks saama multšiks lasta ka 75mm tüvesid, purustamisavasid on tegelikult kaks, üks on okste jaoks ja teisega saaks purustada taimejäätmeid. Viimase kasutamises ma küll kahtlen, umbrohi kõduneb kompostiväljakul ka purustamata ära, aga kellel väikesed aiad ja kompostikastid, võib sellest abi olla küll. Inimene, kes selle taimematerjaliga töötab, peaks minust ka pikem olema, sest mulle ulatub see masin praktiliselt lõuani ja taimepurustamise ava on kõige peal.  Nagunii saigi ostetud selle mõttega, et kasutada saab kogu kogukond.
Kuna mul pilditöötlemisega pole hetkel aega tegeleda, muu töö ootab kiiret tegemist, panen nõutud logo ka esialgu pildina juurde :)

Proovinud veel ei ole, sest palgatöö vajab tegemist ja aias on ka muudki kiiret teha. Aga küll jõuab.


5 kommentaari:

  1. Projektikirjutamise oskus on suur asi. Tore, et õnn õuel :)

    VastaKustuta
  2. vahva masin! :) pead endale siis pakud jalge alla tekitama kui ise tahad sinna oksi sisse toppida! :)

    VastaKustuta
  3. Tubli töö! Selline riistapuu on väga vajalik abimees

    VastaKustuta
  4. Mul on elektrikas, aga vahet pole. Oksapurustaja on võsastuma kippuvas maaaias hädavajalik vidin.
    Projektikirjutamise oskus on ka tähtis oskus. Nagu võluri amet või nii.

    VastaKustuta
  5. Mul on elektrikas, aga vahet pole. Oksapurustaja on võsastuma kippuvas maaaias hädavajalik vidin.
    Projektikirjutamise oskus on ka tähtis oskus. Nagu võluri amet või nii.

    VastaKustuta