millega ma siiamaani aianduses hakkama olen saanud, on see tiigiäärne jupike, mis 2011.aasta augustis on välja näinud selline:
Istutasin sinna siberi iiriseid ja tahapoole kõrrelisi, vahed katsin vanade kardinate ja laudlinadega ning panin kive ja killustikku peale. Tulemus viis aastat hiljem on lihtsalt jube. Kuigi ma olen seda piirkonda sel aastal juba vähemalt kaks korda rohinud (loe: pealseid katkunud), oli tänahommikune seis järjekordselt selline, et siberlased ei paistnud naadi seest välja. Kogu taimedevaheline killustik on muutunud naadi- ja orasheinajuurtega läbi põimunud killustikmättaks, millesse labidas sisse ei lähe ja mille küllest saab tükke kätte ainult kive ükshaaval urgitsedes. Ühest kohast sain pika urgitsemise peale kangajupi kätte, selle alt tulid välja heas toonuses naadijuured, millele viis aastat katte all olemist polnud mitte kui midagi teinud. Osa siberlasetaimi on ka viis aastat peale istutamist kahe lehega, vaevu hingitsevad ja pole kunagi õitsenud.
Pärast kolme tundi urgitsemist sai selleks korraks kõrini ja ilmselt urgitsen ma seda killustikku, juurejuppe ja orasheinamättaid välja veel paar aastat. Pilt jäi esialgu selline, valgus halb, aga töötlema ka ei hakka.
Moraal siis selles, et kohtadesse, kust juurumbrohtusid välja ei saa, ei saa killustikumultši panna. Mis ei tähenda, et see mujale ei sobiks, kindlasti on kohti, kuhu sobib.
Samuti ei ole lootustki teha kohas, kus naatide ja osjade mitmemeetrised juured kivide vahele kaovad, kiviktaimlat. Kõik need padjandid on ju väga nunnud, aga...vulkaanitagune killustikuhunnik on ainuke koht kogu majapidamises, kuhu ma olen umbrohumürki pannud. Kaks korda kahenädalase vahega. Pärast lasksin kõik veel põletusrohimisega üle. Ja aasta hiljem tungivad naat, nõges ja osi läbi padjandite nagu poleks mitte midagi tehtud.
Aga mis siin ikka toriseda, eksimatuid inimesi pole olemas ja äpardusi ikka juhtub. Üldiselt on kõik ilus. Värske füüsikateaduste magister pani terrassile Wifi ja nüüd saab jälle õhtul õues blogida, terrassisoojendaja ja sääsepeletaja peavad küll töötama ja villased sokid on jalas, põhjamaa suvi, aga ikka on mõnus. Väike Abiline tegi hindamatu kingituse, mille ta kuskilt tasuta annetatud raamatute kuhjast leidnud oli
Ma pole neid raamatuid küll ekstra otsinud, sest praeguseks on nad ammu läbi müüdud ja välja antud enne, kui mul mingisugunegi aiandushuvi tekkis (ilmumisaasta 2004), aga olen nende eest väga tänulik. Väikese Abilise ema korjas napi pooltunniga meie enda ürgmetsast sellise koguse mustikaid
Ja päevaliiliate pidu on alanud, sordinimesid ei tea, sest mul on küll nimekiri ja on päevaliiliad, aga nende kokkuajamiseks pole ju kunagi aega.
Päevaliiliate ja liiliate ala on jälle selline, mis paneb mind kahtlema naaditapmise võimalustes ja selles, et naat on üldse viljaka maa taim. Maa on seal vilets, liiv ja kruus, enne nende peenarde rajamist 7-8 aastat niidetav heinamaa, siis naati tõesti polnud. Päevaliiliad ise kiratsesid neli aastat, enne kui korralike taimedena välja hakkasid nägema. Aga naat on jälle kohal. Nii et jah...võtab kahtlema.
Sa oled selle naadiga ikka tõeliselt hädas, huvitav, et see Sul seal nii maruvõimas on
VastaKustutaNaat on superkurjam ja me lihtsalt peame sellega leppima.
VastaKustutaKui tiigi ääres naati näha ei taha, katsu sinna tohutu vesikanepi, partheina, kalmuse jne ilusate sortide padrik kultiveerida. Või mis iganes taim, millel on tihe ja läbitungimatu juurestik.
Mustikad, nämma.
Mnjah, naat tiigikaldal oleks hull nuhtlus küll. Mul on muud nuhtlused, hetkel nt ohakad, sest savi on savi. Naadi tõttu kaevan tänavu üles mõned pojengid, sest minu priske maa puhul näljutamine ei toimi ja järgmisel aastal oleks juba hull värk.
VastaKustutaKillustikku multsina kasutan küll, aga alla ma mingeid katteid pole pannud ja on täitsa kindel värk, et kui ma paari nädala tagant üle ei jaluta, siis oleks see kohe hukas, kuigi umbrohud on enamasti suvised.
Eks meil kõigil on kusagil mingid ämbrid kolisenud ja mõne peale võtab muigama :D
Ohh, ohakaid on meil ka, aga mõnikümmend ohakat võrreldes mõne tuhande naadiga on mainimist mittevääriv tühiasi. Pealegi ohakas tuleb koos juurega välja, naat läheb lihtsalt katki. Ma paar nädalat tagasi sain pikast peenrast ühe naadirisoomi tervena kätte, pikkust oli 1,8 meetrit ja kasvupungi iga 10 cm tagant. No kui sellest peaaegu kahest meetrist ots ära näpistada, pole ülejäänul sellest sooja ega külma.
KustutaIlmselt on naat kivisel mullal tõesti suur nuhtlus. Mina olen teda küll väääga kannatlikult harutanud ettevalmistatud aladelt ja ta sealt alati suutnud hävitada. Hull on siis, kui mõne taimepoti kaaslaseks on pisike naadijupike, siis on teda küll keeruline puhmikutest kätte saada
VastaKustutaAga osjaga võitlemine on tulutu tegevus. See maamuna üks esimesi taimi pole ilmaaegu miljardeid aastaid vastu pidanud. Meil oligi alguses ta põhiline taim kogu krundil ja tuleb ta ikka sealt, kuhu tal asja poleks. Olen ammu loobunud ta kättesaamisest, sest ta juured ulatuvad ilmselt maa põhja. Lihtsalt paar korda suve jooksul tuleb teda tundega maast välja sikutada, siis on tükk aega rahu majas kuni järgmise korrani.
Saab muidugi kannatlikult harutada, aga ma olen selle üle pikalt mõelnud ja lahtisaamise eeldus on ikkagi see, et kätte saadakse iga viimane kui juurejupp. Meie aga istume rändrahnude kuhila otsas, kuhu on sajandite vältel kivide vahele muld moodustunud ja sinna rahnude vahele need risoomid kaovad ja sealt neid kätte ei saa. Külvab ka ilmselt metsa alt, kust me niita ei jõua...mul on näiteks naadirajakas sees ka pooleteisemeetrises kaktuses, kust terve muld rohkem kui poole meetri sügavuselt kunagi eemaldatud ja liivaga täidetud ja seda kaktust ma ju ometi üles kaevama ei hakka...jääbki ainult pealsete katkumine.
KustutaKui meie peenrad siin vahepealsetel aastatel soiku jäid, kasvas naat kõikjale, eriti floksipõõsastesse, kust teda teatavasti täiesti võimatu kätte saada on, kui just iga puhmast algosadeks lahti ei võta. Aga mina olen naadi kontrolli alla saanud järjepideva väljanokkimisega ja see talle ei meeldi. Nüüd leiab floksipõõsastest vaid mõne harva väikse lehekese, mis kohe välja saab tõmmatud.
VastaKustuta