Pärast mõningast tänahommikust täpsustamist oli see tõepoolest kaheksa aastat tagasi, kui Muhedik ohjad enda kätte võttis ja esimesed ehmunud ja ujedad aiablogijad Muhedikemaale kokku kutsus. Sealt sai alguse suur ja järjest tugevnev sõprusringkond, kuhu on järjest uusi toredaid inimesi lisanud ja minu enese jaoks sai aiandus ka senisest hoopis teisema tähenduse. Seni olin ma näinud taimi ja peenraid, aga seal ma nägin Aeda suure algustähega. Ma pole sellest vist varem kirjutanud, aga mulle seonduvad aiad ja taimed väga tihti muusikaga ja Muhedikemaa on minu jaoks Bach. Brandenburgi kontsert nr. 1 näiteks.
See Ida-Virumaa aed, kus me seekord kokku saime, oli minu jaoks kantri selle sõna kõige mõnusamas mõttes. Selline kantri, mis paneb jala tatsuma ja puusa nõksuma, ühendab vanad ja noored ja teeb kõigil tuju heaks. Taimed, hobused, linnud, mõnus pererahvas. Vähemalt ma ise olin kõigis selles aias tehtud piltidel lollakalt õnneliku näoga ja mul on selle üle ainult hea meel.
Prioriteetide järjekord oli hingelähedane, kõigepealt peab olema hea inimestel ja selleks oli loodud nii mõnusaid mängupaiku lastele kui heaolukohti natuke vanematele.
Perekoer Täpi oli kindlasti kõige õnnelikum koer maailmas, sest nii palju toredaid inimesi viitsis temaga mängida.
Pikad mõnusad vaated, palju kohti, kus lihtsalt hea olla.
Palju kallistamist, soojust, kalleid inimesi. Ilus päev. Kahjuks jäime põhiaeda nii kauaks, et ülejäänud kolme ei jõudnudki, ma tean, mida minu jaoks magamatus tähendab ja ma ei soovi sellega riskeerida. Tänu Lepatriinu suurepärasele autojuhtimisele jõudsime juba pea kella seitsmeks koju ja jõudsime isegi saunatada. Uni tuli hea, pühapäevahommik laisk ja kohviga terrassil. Korraks tuli sahmakas vihma, mille käigus jõudis toad suuremast koerakarvakihist puhtaks tõmmata ja pärast oli piisavalt kuiv aias veel põõsaid pügada ja muru niita.Mullr väga ei meeldi traktoriga niita just lärmi pärast, aga täna lausa istus see kivide vahel nikerdamine.
Niidetud muru on maailma kõige ilusam vaatepilt.
Kuidas võsaservas olnud kuused äkki keset aeda said ja mida teeb traktor all paremas nurgas. sellest teine kord :)
Nii tore, et teil tore oli. Ja kahju, et Sul midagi ka nägemata jäi, aga küllap jõuab.
VastaKustutaJa niidetud muru/heinamaa vastu ei saa tõesti mitte miski, aiale tuleb kohe pestud nägu ette :)
Huvitav seos muusika ja aedade vahel. Ma olen vahel kaasale öelnud, et minu muusika on aias, aga see rohkem nii suusoojaks. Zanrideni pole mõte läinud.:)
VastaKustutaNii armas postitus. Ja armas päev on teil olnud. Head ja soojad tundued toidavad tükk aega, tore, et neid korjata said. :)
VastaKustutaJube mõnusalt kirjutatud ja tõesti eks meil ongi üks paras kantri ju. Ja koer oli tõesti maailma kõige õnnelikum, õhtul tuli tuppa ja ronis voodi alla magama, enne poolt päeva ei jaksanud välja loivatagi.
VastaKustutaSee omaette kondamine seal Männitukas on Sulle andnud vaated, mida mina ei näinudki. Varem või hiljem peab kordama käiku.
VastaKustutaNiidetud muru- oeh, see on kingitus silmale ja lõhnabukett missugune :)
Lahe! Ma ootan kohe huviga, et mis kakofoonia Sa minu aeda kujutad, kui seda ükskord kaema tuled. :D aga need Bachid ja kantrid sobivad küll kui valatult.
VastaKustuta