Roosidest, lühidalt

Mis oleks südasuvi minu jaoks roosideta...suur hullustus, kui neid pidevalt vaja juurde soetada oli, on õnneks üle läinud ja sel aastal olen soetanud juurde ainult neli lihtõielist pinnakatteroosi, mis sõna otseses mõttes augutäiteks läksid. Pikk soe sügis ja sellele järgnenud pea lumetu külm laastasid roosikollektsiooni ikka korralikult, aga esimest korda ei olnudki mul väga kahju, sest mu hooldusvõime on ikka tõesti viimase piiri peal ja paarkümmend põõsast vähem tähendab lihtsalt vähem tööd. Lemmikud jäid enamuses ellu. Kasutan Ahti Tiirmaa poolt nädalavahetusel tehtud pilte, sest ise olen sel aastal väga vähe pildistanud.
Rhapsody in Blue

 Haapsalu valge, tundmatu roosisort, mis Haapsalu promenaadil aastakümneid õitsenud

 Grete, Mart Ojasalu sort

 Souvenir de Greuville, väsimatu õitseja

 Loredo

 Sexy Rexy, samuti üks hull õitseja

 Novalis, vähe õisi, aga see-eest millised

 Modern Art

Osa roose veel pole õitsema hakanudki, sealhulgas enamik lihtõielisi lemmikuid. Pungad siiski on. Rohutirtsud siristavad, naat kasvab jõudsalt, aga rohida ma sel nädalal ei viitsi sellestki hoolimata, et ajakiri Maakodu tuleb homme aeda pildistama. Pildistagu neid kohti, kus naati ei ole, kuigi viimaseid, khm, on vähevõitu.
Ja üleüldse ostsin ma endale teisipäeval ilusa kihnutriibulise võrkkiige ning mitte ainult ei ostnud ja ei riputanud üles, vaid kavatsen seda iga päev ka sihtotstarbeliselt kasutada. Täna on küll vähe kiire, autotäis pakke ootab postitamist ja muud tööasjad ajamist, aga kiik sai pandud õhtupäiksesse ja hetke ikka leiab.