Pühapäev viinamarjamaal

Hmm, viinamarjamaal ma käisin, aga nagu selgus, ei teinud viinamarjadest ühtegi pilti. Veidrik selline. Üleüldse oli pea nagu kapsas, kui kaks kuud pole kuskil väljas käinud, unustasin pooled asjad maha. Visiitkaardid. Kindad. Fotoka mälukaardi (pildistasin paar pilti telefoniga). Bannerit püstihoidvad pulgad. Hea, et meelde tuli vahetusraha ja pangaterminal rabada, sest hommikusest õieilust tuli koju tagasi napp kolmandik, hortensiad on praegu tõesti nii ilusad ja ahvatlevad. 

Vähemalt sõitsin seekord juhiste, mitte GPS järgi ja ei eksinudki kuskile põldude vahele ära. Tänu varasele kohalejõudmisele oli seekord mahti ka natuke ringi vaadata. Kaktused, viinamarjamaa peremehe hobi

Siin valmivad apelsinid

Veel kaktuseid

Oi, kuidas mulle need kasvuhooned meeldivad, nii ratsionaalsed, puukuur küttega ühes otsas. Mul endal poleks sellisega muidugi midagi teha, aga kui tööjõudu on võtta, siis ma naudin vaatepilti.

Kuigi öösel oli Vändra lähistel niimoodi sadanud, et teed olid libedad ja põllud lausa ujusid, oli ilm seekord meie poolt, terve pühapäev oli kuiv ja päikeseline, käis rahvast ja oli ostjaid.
Endale olin Nõrga talu Kristalt tellinud paar floksi ja näppu jäi ka ilus heleroheline helmikpööris ´Hercules´, üks peenar läheb ümbertegemisel, viskan välja tradeskantsiad, mis enamjagu ajast näevad välja nagu mingi jabur umbrohi täielikud pussakad ja lähevad asemele floksid, sest sinna on hilissuve õitsejaid vaja. Helmikpööriseid ma ka väga ei fänna, aga konkreetsele on koht olemas. Peremees andis kaasa ka kotitäie viinamarju, mille ärasöömisel pereliikmed, naabrid ja naabrilapsed lahkelt abiks olid.
Ilm täna aiategemisi ei soosi, temperatuur 12 kraadi, hommikust saadik sajab peenikest leotavat vihma ja isegi üsna ilmastikukindel tiibetlane pommis end tuppa, umbes sama ilma lubab ka järgnevateks päevadeks. Aga ega ma ei kurda, siinkandis tegi põud ränka kahju ja isegi pärnalehed on kohati kollased. Mõte liigub isegi korraks metsamineku suunas, koerad tuleb muidugi koju jätta, sest meil on meeletult puuke, aga ehk saab pannitäie riisikaid, muudest seentest suurt ei hooli, aga natuke saan endale lubada. Muidu aga oligi täna plaanis puhata ja natuke kontoritööga järjele jõuda, poes peab ka ära käima. Kui ma ilma söömata veel suudan elada, siis sigarettide otsalõppemine sunnib liigutama. Kõige raskem teekond on tavaliselt toolist välisukseni, edasi läheb juba lihtsamalt.