Eksootiline Hiiumaa

Alustaksin ehk sellest, et ma oskan hinnata inimesi, kes süvenevad mingisse alasse tõesti põhjalikult. Ma ise olen kaunis pealiskaudne tegelane, kes kipub ühelt teemalt teisele üle hüppama ja mõningane püsivus on tekkinud alles pensionieelikuna. Seda enam austan inimesi, kellel on püsivust ja viitsimist näiteks puid seemnest kasvatada.
Mida ma sellest Hiiumaa keskel, soo servas asuvast aiast siis kirjutada oskaksingi...minu kehvakesed botaanikaalased teadmised olid seal kaunikesti kasutud ja ma olin päris uhke, kui ma mõne tegelase iseseisvalt ära tundsin. Ambrapuu näiteks, ja kui kuulsin aiaperemehe käest, et kaunid tumepunased lehed pidid veel detsembriski küljes olema, läks eelviimane Aavikuemanda ambrapuu täna oma aeda maha. Ma ei julge öelda, kui vana ükski taim seal aias oli, üles ei kirjutanud ega meelde ju kõik ei jäänud. Aga ambrapuu oli rohkem kui viieaastane kindlasti ja muuseas vähemalt viimane talv oli Hiiumaal viie kraadi võrra külmem kui meil. Pilt ei tulnud kahjuks välja, see vihmaeelne valgus ei olnud pildistamiseks just parim.
Esimese asjana autost välja astudes rabas uhke asparipõõsas. Mul on ka aspar, viis aastat juba, aga selle kõrval näeb välja nagu pintsel.

Dendroloogide väitel ei pidavat valgepöök Eestis vastu pidama. See hekk on tehtud valgepöögist.

Sellist viigipuu-pinnakattevõsa kasvas siin ja seal, puha seemnest kasvatatud

Parimad meist haaravad trende õhust. Ammu enne seda, kui mina Inglismaalt varemepiltidega saabusin, oli aiaperemees oma varemed valmis saanud.

Ja need kraavid ja ojad, hetkel küll põuakuivad, aga ma kujutan ette, kui imeliselt ilus seal kevadel on. Kui ma selliseks kujundatud maastikke näen, tahaksin ka vahel olla suur tugev mees, mitte tilluke naisinime radikuliidiste randmete ja lõhkilõigatud ja kokkuõmmeldud kerega...

Karuspalmivõsa. Suuremad pidid talvituma toas, väiksemad õues.

Soosekvoia ehk sooküpress (Taxodium distichum). Armastus esimesest silmapilgust, pean endale ka saama. Seal aias üheksaastane. 

Selle püsiku ma pean ka oma amuuri siidpöörisele seltsiks saama, kasvavat 4-6 meetriseks. Hiidroog (arundo donax), hankimisauk ka juba teada, tuleb kevadel koos muu nänniga. 

 Edasi lihtsalt pilte, dendroloogilise kretiinina sõna ei võta. 

Kõike ei jõudnud pildistada ja osa pilte jäi selles imelikus valguses ka uduseks. Muljeid jääb nämmutada pikemaks. Selline aed on elutöö ja mitte väike.