Isegi aedniku kass ei ole normaalne,

aednikust enesest rääkimata. Paari päeva pärast uut sünnipäeva tähistav aiakass Aalule nimelt meeldib veega mängida ja mina pole küll varem ühtki kassi näinud, kes on nõus vabatahtlikult veega mängima ja selle juures aegajalt ka märjaks saama. Müügiplatsil olen teda näinud käpaga kangast vajutamas veejoakeste tekitamiseks ja täna pakkus talle suurt mängulusti sprinkler, õigemini selle liikuvad veejoad. Kuna koolis pole Aalu käinud ja füüsikat õppinud, siis vahepeal saadi selle tegevuse käigus ka lahmakas vett kaela. Raputati kasukat ja mängiti edasi.
Kuigi algul tundus, et eriti suurt kassi sellest 770 grammi kaalunud kiisukesest ei tule

on nüüdseks kasvanud ligi viiekilone kassinoorhärra, tõsi, väga härra ta enam pole, mõned kuud tagasi sai isasest kassist kesksooline kass. Kütt on ta äge, igal hommikul on perenaisele terrassile toodud hommikusöök hiire- või linnulaipade näol. Mida ma siis koristama pean :(

Nagu eelnevast aru saada, andsin täna alla ja hakkasin lisaks müügiplatsile ka aeda kastma. Kuidas sa ei kasta, kui avanev pilt on selline

Nad on ju elusad ja neil on janu. Kella neljast saadik on seega 1,2 kilovatine süvaveepump elektriarvet kasvatanud. Enne veel tuli ehituspoes käia ja voolikuid juurde hankida, juppidest pole mõtet panna, iga ühenduskoht kuigivõrd lekib, raiskab vett ja võtab survet maha. Kõigepealt uputasin pojenge, seal oli ikka tõeliselt kuiv ja kuskil kella neljast saadik sinna enam päike ei paista. Pojenge kastsin voolikust, sest ei tahtnud lehti väga märjaks teha. Vähemalt sain teada, kui kaugel pojengla majast on, 75 meetri pikkune voolik ulatus väga täpselt lõpuni.
Siis vedasin vooliku teisele poole maja, jälle 75 meetrit, panin pikas peenras sprinkleri peale ja läksin ise merre ujuma. Las Eesti Energia ja Elering siis töötavad selle raha eest....peale seda olen jupikaupa sprinklerit edasi tõstnud, aga osa aeda jääb ikka homseks, sest kella kümnest läheb peale müügiplatsi automaatkastmine ja kahele poole korraga ei jätku survet.
Koerad hakkavad ka esimesi elumärke ilmutama kella kaheksa paiku õhtul, siis veab kaukaaslaseprouhen end köögi külmalt kivipõrandalt üles ja teeb näo, et on valvekoer

(eelmisel nädalal valehäire peale G4S patrull jõudis köögis magavast koerast kaks korda mööda käia, enne kui maadam üles ärkas. Aga kui ärkas, tuli ikka päris kuri lõrr, mis mõttes, võõras mees toas...).
Tiibeti teenager koosneb selles vanuses põhiliselt ülipikkadest ja ülinobedatest käppadest ja on vahel ketis sellepärast, et küla peale ulakusi tegema ei läheks ja seejuures auto alla ei jääks.

Keskpäevane palavus on isegi minusugusele soojaarmastajale pisut liiast, täna sattusin lõuna ajal just lähimas väikelinnas olema ja koju sõites pidin ära lämbuma, sest mu vana auto konditsioneer ei taha sellisest kuumusest (auto kraadiklaas näitas +34) enam jagu saada ja konditsioneeri remontimise asemel oli vaja hoopis voolikuid osta...higi voolas otsmikult silma ja katsu niimoodi autot juhtida, õnneks oli õhtune meresuplus värskendav ja selliseid õhtuid, kus on soe, sirtsud siristavad ja üleüldse on hea ja mõnus olla, tulebki meie kliimas ainult nautida, sest külma ja niisket aega on küll ja küll. Neljapäevaks lubatakse äikest, aga sellele ma väga ei panustaks, eelmine äike läks meie künkast kenasti kahelt poolt mööda, nii idast kui läänest oli mürinat kuulda, aga meie saime vaid pilveservast piisakese vett.
Isegi penilased naudivad sumedat suveõhtut