Ikka veel liiga kuiv

Kuigi meil sadas eile pealelõunal ja öösel, on maa endiselt nii plink, et tiigi äärde savimaasse angerpisti istutades pidin äärepealt kirka järele minema. Kuidagi sain ikka kühvliga augu sisse.
See-eest oli seal miljon sääske, mitte ei mõista, kuidas nad sellise kuumusega tekkida saavad.
Lepavõsa on viimase kuuga, umbes nii kaua ma pole selles aiaosas hulkunud, kasvanud meetriseks, tuleb jälle kääridega minna. Külvab, sinder, juurikad on sealt traktoriga välja võetud. Toomingas samamoodi, üks on end kasvatanud tiigi küljele kohta, kus selle väljavõtmine on paras peamurdmine.
Suur looduslik tiik on praktiliselt kuivanud,teist aastat järjest ja ei näe üldse hea välja. Hundinuia peaks välja kiskuma ja sordivõhumõõgad paljunevad ka ohjeldamatult. Läheks vähe niiskemaks, enne ei saa midagi teha.
Täna kella kuue paiku sai imetleda ilusat tumesinist vihmapilve Keila poole suundumas. Meie saime kaks tilka.
Kuidas pildistada ängelheinu? Tucker Princessi õied õõtsuvad minu pealaest tublisti kõrgemal, Hewitt´s Double oli end vastutulelikult diagonaali kallutanud, aga eriti hästi ei jää pildile ka tema imeline lilla pitsivaht.

Kirelillel on plaanid, loodetavasti ei maga ma neid maha, lähipäevil pole eriti aega aias luusida. Üksainuke varreke, aga õisi...

Kõrrelised on suve teisel poolel kõige kaunimad, vahepealsete põudadega tekkis küll tunne, et siidpöörised jäävadki põlvekõrguseks, aga nüüd ulatub amuuri siidpööris kindlalt üle kahe meetri ja mul peaaegu tekkis plaan, kuhu siidpööriseid juurde panna. Kui ainult mõtleks enne välja, millega teiselt poolt peale tungivat võsa ohjeldada. Praegune meetod on trimmerdamine, traktoriga seal kivide ja kändude otsas pole midagi teha.

Igasuguste servadega on ka jama. Paekivi oleks muidugi piisavalt, aga neid ma ju ei tohi ega saa tõsta. Hrr.
Temperatuuri langedes tuli tagasi tegutsemistahe ja õnneks ka kliendid, kassaaparaat on iga päev klõbisenud. Koristasin lõpuni ära müügiplatsi, tõstsin hortensiaid koomale, neid lahkub õnneks uutesse kodudesse iga päev, sest nad on praegu tõesti imeilusad. Niitsin isegi maja eest muru, põhjakülg kannatas niita ja niidetud muru on lihtsalt ilus isegi kergelt kõrbenuna.

Käisin poes, veebipoe pakke Smartposti panemas ja Bauhofis. Viimases astusin läbi ka taimeosakonnast, lootes üht potikrüsanteemi hankida. Krüsanteemid olid nii rääbakad, et ma poleks neid ka rahata tahtnud, see-eest ootas mind üksik pisike pärl, gentiana scabra `Bella Blue´. Õiget sinist tasub vaadata internetist, minu fotokas õhtuhämaruses õiget eresinist kätte ei saanud. Ma loodan, et suutsin talle savimaasse hea koha tekitada, põuda ja ülekuumenemist see tegelane ju mitte ei armasta.

Noorim pereliige kannab hetkel hüüdnime Hiir, sest on väiksem kui kass ja kes keda taga ajab

On teatud asendites täiesti väikese närilise välimusega, konkreetses olukorras üritatakse fotokat ära võtta...

suurematele alla ei anta

ja on üleüldse üks ringisibav rõõmurull, kui ta just parasjagu ei maga, mis muidugi kutsikatel täidab suure osa päevatööst.
Õhtud on juba sellised, et terrassil istumiseks on juba tund aega fliis seljas, pikad püksid ja sokid on üll juba hommikust saadik. Selle vastu pole ka midagi, vahepeal oli tõesti liiga palav.