Ainult suures plaanis

Nagu ka kõik aiapidajad, leian ma oma arvuti pildikaustast ikka kõige rohkem õite pilte. Ja aastataguseid pilte vaadates olen kahetsenud kõige rohkem seda, et üldvaateid nii vähe pildistatud on. Mingi taimeliik või sort näeb ju aastast aastasse üsna sarnane välja, aed aga muutub ajas kogu aeg.
Täna on endiselt 30 soojakraadi varjus ja ma pole vist juba kümme päeva aias midagi teinud. Õigus, pühapäeval niitsin traktoriga. Väike niiduk võib ju ise vedada, aga isegi tema järel jalutamiseks on liiga palav. Rohimine ei tule kõne allagi selle kuuma ja kuivaga, kuigi mnjah, maltsal pole põuast sooja ega külma, tema kasvab endiselt lopsakalt.
Kuna suurest olesklemisest on mul taas selg valutama hakanud ja paremale jalale toetumine hakkab probleemiks muutuma, läksin vähemalt jalutama. Et teen vähemalt krundile ringi peale...pildid vastupäeva jalutuskäigust, mõnes kohas polnud ma vist tõepoolest kevadest saadik käinud.
Läänesuund ja tiigiaed

Läänest lõunasse, paremat kätt padrik, kus ei saa kivide tõttu peaaegu et isegi trimmeriga niita. Mõistate, miks ma suuri puid juurde ei soovi...vasakul ala, mida tinglikult saab niita, kuigi nii traktori teri kui terapukke läheb meil mõistetamatus koguses katki...

Kuu aega niitmata lõunanõlv saab ainult keskpäevapäikest ja seepärast põuaga ei niidagi, oleks pruun ja kõrbenud

 Hiiepaik

Lõunapiirilt põhjapiirile on kahesaja meetri kandis

 Tagasipööre vaatega lõuna poole. Paremat kätt jäävad vanavanaonu naise igivanad sõstrapõõsad, mis tuleks lõkkesse ajada, need marjad jäävad nagunii lindudele, samuti on siinkandis M istutatud noored viljapuud, mis sel aastal ei tundu midagi kandvat.

1963.aastal välgulöögist maha põlenud vana lauda vundamendi suhtes on ka teatud mõtteid, mis ootavad paremate aegade saabumist. Põlenud hoone kohale uut ehitada ei luba vanarahvatarkus, aga see ei saagi hoone olema. Aeg annab arutust. Seni on moodsad varemed maltsa- ja põdrakanepitihnikuga

Müügiplatsil oleks alati midagi teha, kärpida, ümber potistada. Aga ausalt selle kuumaga ei suuda, Hortensiatel on pidu, neile see soojus meeldib ja öine automaatkastmine annab ka piisavalt juua.

 Majaesise hostaheki väljavõtmiseni ja jagamiseni kahjuks ei jõudnudki, aega polnud.

 Peenardes on selline värvide pidu, et kaamera ei taha seda haarata,

Läänest on lähenemas vägagi oodatud vihm, tumedaid pilveservi on juba näha ja tuul pillutab juba mitu tundi asju mööda õue. Vihma on vägaväga vaja, muru kõrbeb, hostade leheservad on kõrbenud ja isegi floksid on longus. Hortensiaid olen jõudnud ikka ülepäeva ämbriga kasta, aga kogu aiast jõud ja veevaru üle ei käi.