28. juuli 2014

Türgi saun

Uskumatu lugu, meil täna sadas. Nii oma kakskümmend minutit tihedat vihma. Vähemalt kastis natukenegi. See ei päästa küll müügiplatsi õhtusest vihmutamisest, aga ehk aitas kõige janusemaid aias. See-eest tekitab niiske soojus peale sadu tõelise hamami tunde, kuigi temperatuur pole hullumeelselt kõrge, vaid 25 kraadi.
Eelmise nädala must meeleoluauk...kullakesed, kui mul on must masendus, ei tähenda see kohe, et ma äriasjadele mõtleksin. Isegi suured ärimehed ei mõtle 24/7 rahast, rääkimata väikeettevõtjatest. Musta masenduse põhjustas viirustõbi koos kuumusega. See-eest oli hästiajastatud viirus, temperatuuriga +27 kuni +30 varjus poleks nagunii midagi tarka teha suutnud. Tänaseks on nina veel tatine, aga pea töötab ja depressioon oma auku tagasi aetud.
Tööasjus teevad mind pahuraks kaks asja. Peamiselt see, et idee Eestis vähelevinud ja põnevaid taimi müüa kahjuks ei tööta üleüldse, klientuur on nii kaduvväike, et sellel pole lihtsalt mitte mingit mõtet. Ja mul puudub vähimgi soov ümberorienteeruda suvelillede või mingite tavapäraste tuustide ja kapsaste müügile, neid müüjaid on Eestis piisavalt, pealegi ei pakuks see töö mulle vähimatki moraalset rahuldust. Ja asju, mida mulle tegelikult teha ei meeldi, olen ma nõus tegema ainult otsese pankroti- või näljasurmaohu korral, õnneks ei ähvarda mind hetkel veel kumbki :). Pankrotti saab minna ainult võlgade olemasolul, aga ma ei võlgne mitte kellelegi sentigi. Näljasurm on tõenäolisem, sest eelmisel nädalal ei saanud ma jälle söömisega läbi, aga ma töötan selle kallal, täna on juba päris hästi välja tulnud.
Aga aega mõelda on, suve teine pool on alati nii mõnusalt rahulik, hein ei sirgu päevaga põlvini ja kui kuskilt mõni malts välja vahibki, siis jumal temaga, küll tuleb ka tema kord. Hingega aednikku minust ikka vist ei saagi, sellist, kes igal võimalikul hetkel peenardesse siblima sööstab. Suur plaan huvitab mind oluliselt rohkem kui iga eraldiseisva taimekese hingeelu ja tõsist botaanikahuvi ei paista ka kuskilt juurde tulevat.


Mõnesse põõsasse kohe ei tohigi nina pista, sest seal käib kibe töö ja tulemuseks võib olla endisest mitu korda suurem nina, kui töömehi vihastada...
Karusõra õisi näen esmakordselt, vaimustav
Tiikidega olen jännis, kaks põuast suve on neid oluliselt kuivatanud ja kõik on vetikat täis


Tänase ennelõuna veetsin autoremonditöökoja õuel raamatut lugedes, midagi pole teha, kui ümbruskonna parim töökoda asub kohas, mis on kodunt 18 ja lähimast linnakesest 3 kilomeetri kaugusel, nüüd peaks suksu jälle korras ja reibas olema. Koju jõudes toppisin usina Lepatriinu poolt eile õhtul korjatud mustsõstrad külmutuskottidesse ja panin sügavkülma, ülejäänud jäävad lindudele, mul kehva magusasööjana veel eelmisest aastast sügavkülmas marju alles. Natuke palgatööasju ja ongi õhtupoolik käes. Palav õhtupoolik, mis ajab taas varjulisele terrassile. Ja kui tervis enam ei nöögi, on siin päris mõnus lebotada ja ritsikate sirinat kuulata.

8 kommentaari:

  1. eks haigus ole alati üks depreka allikaid aga aed on sul imeilus ja ismoodi siis pole tulihingeline aednik, ega pidev siblimine aednikuks tee, pigem kanaks :D

    VastaKustuta
  2. Ja näe, ma leidsin siit jälle ühe senitundmata mummilille (või põõsa? - lähen kolan googlis).

    Suve ja kuumaga haige olla on muidugi nadi. Aga väga mitmedki tuttavad olid selle kuumalaine alguses tati- ja kõritõbedes kui talvel! Ehk see veidi lohutab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oot, aga mis üldse põõsa nimi on? :-D

      Kustuta
    2. Ma olen selle taime saanud lätlastelt mugul-askleepiase (asclepias tuberosa) nime all. Mis ta kindlasti ei ole ja mida ma oma aiast üles ka ei leia. Siis ma olen veel ostnud kahkja askleepiase (asclepias incarnata), mis ka ei tundu õige olevat, õie kuju ei ole nii pall. Kõige lähedasem tundub olevat siid-askleepias (asclepias syriaca). On, mis on, kasvab jõudsalt ja järgmisel aastal saab ehk paljundada ka.

      Kustuta
  3. Realistlikult veidi nukrad mõtted, aga eks sa oskad end "läbi katsudes" enda hingele olulisema valida- tundub Su mõtteid lugedes. Vaated on mõnusad. Oleks kunagi võimalik reaalis näha...:)

    VastaKustuta
  4. mina korjan tiigist seda rohelist kraami ja topin muude taimede alla. Öeldi Luua puukoolis mulle, et see kraam maitseb rododele hästi

    VastaKustuta
  5. Kui nii edasi läheb oleme kõik hamamid valmis, ma käisin eile turbaniga :)
    Sul on lihtsalt sellised mastaabid, et haldamiseks peabki vinge aednik olema. ja kui sulle meeldib rohkem manageerida, siis on sul vaja üht särasilmset müügihullu :) mitte, et ma arvaks, et see kohe turuliidriks teeb ... lihtsalt sina saaks teha seda, mis sul silmad särama paneb. Või teha ruumi kaaslasele, kes on juba kusagil kehastunud, sa lihtsalt ei ole tema otsa komistanud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Turuliidri positsioon on küll mu unistuste pingereas kuskil viimasest kohast veel tagapool. Ma olen tosin aastat olnud turuliidri tippjuht ja ei igatse seda aega mitte üks teps tagasi.
      Kui mind miski torrama ajab, siis asi, et olemasolevaid taimi ostetakse liiga vähe, mis tähendab, et plats on täis ja mul pole võimalik uute ja põnevatega tegeleda, ruumi ja vett ei jätku. Mis tähendab, et mu ajul on igav....
      Ja ega see müügihull midagi päästaks, võimatu on müüa inimestele asju, mida nad ei tunne ja meiesuguseid hullukesii on lihtsalt liiga vähe.

      Kustuta