Sel kevadel tunnen küll, et mul on tänu töö ja kodu vahelise marsruudi lühenemisele aega rohkem. Nädalas võidab vähema sõitmise arvelt 5-7 tundi, peaaegu terve tööpäeva. Kui varasematel aastatel olin koju jõudes täitsa läbi ja nädala keskel vahel ei jõudnudki kordagi aiapoolele, siis sel nädalal on isegi õhtuti suudetud midagi ära teha. Teisipäeval olin bossi peale kuri, bensiinitrimmer aitas päris hästi. Kolmapäeval sai roosid ära pritsitud (Decis+Score), uus prits on väga hea. Neljapäeval olin hilise ajani linnas, ei teinud midagi. Reedel nipet-näpet.
Laupäeva hommik algas esimese korruse kardinate mahavõtmise ja pesemisega. Edasi natuke taas peenardekorrastust ja lõpuks istutamist. Maha said neli roosi: Crystal Fairy, Fairy Queen, Red Fairy ja Sea Foam. Täpiline metsvits ja dollarilill. Kaks Hansaplandist mai algul soetatud pojengi, "Pink Hawaiian Coral" ja "Primevere".
Alles nüüd võib öelda, et sirelid õitsevad. Vanad lillad sirelid.
Valgetel läheb veel aega.
Eelmisel aastal istutatud sordisirelitest näitab õiepungi ainult Maiden Blush.
Eelmisel aastal istutatud sordisirelitest näitab õiepungi ainult Maiden Blush.
Laupäeva õhtul kella poole kaheksa paiku näitas kraadiklaas ainult kümmet soojakraadi.Saunas sai sooja.
Pühapäevahommik oli pilvealune ja hea võimalus lõunapoolsed aknad puhtaks pesta.
Pärastpoole sai peenrasse mitu kastitäit peiulilli, rohkem suvelilli pea polegi. Dekoratiivkapsast tärkas viis taime neljast pakitäiest ja ka astreid on näputäis.
Kasvavad puuriidad tekitavad turvatunnet. Ega nad päris ise ei kasva ka, usinad putukad laovad...
Pühapäevahommik oli pilvealune ja hea võimalus lõunapoolsed aknad puhtaks pesta.
Pärastpoole sai peenrasse mitu kastitäit peiulilli, rohkem suvelilli pea polegi. Dekoratiivkapsast tärkas viis taime neljast pakitäiest ja ka astreid on näputäis.
Kasvavad puuriidad tekitavad turvatunnet. Ega nad päris ise ei kasva ka, usinad putukad laovad...
Oh, kui saaks ise ka öelda, et nipet-näpet. Hommikul üks väike visiit kodunt ära ja sellele järgnes säärane tööpäev, et isegi rõõmustada ei oska praegu, rääkimata sirelite vaatamisest.
VastaKustutaVeab teil, meil on sirelitega juba kõik läbi.
VastaKustutaUnustasin soovitada- mine minu blogi kaudu Jaska blogisse ja vist teine postitus on tal see 5 minuti peenar - turbast. Päris huvitav, ei ta rohi ega mürgita. Uuri ise. Aga aed on sel mehel alati puhas. Mina lisan, et ajalehte pane ikka paksult, 3 cm vähemalt.
VastaKustutaJa veel unustasin kiita puuriita. Tõesti turvaline ja ilus pealekauba
Roostes soome keele oskusega blondiin küsib üle selle Jaska peenra kohta: kohe muru peale 3 cm ajalehte, siis umbes 15 cm turvast ja siis veel 3 cm ajalehte ja siis veel mulda? Interessssting, ütleksid inglased. Aga proovimisväärt kindlasti. Ehk jõuab mu seiklev turbakoorem ikkagi kunagi kohale.
VastaKustutaNii ta paistab tegevat jah.
VastaKustutaKui meie seda hostapeenart tegime, siis meil olid hostad ju enne murus. Aga siis panime neile katted ümber ja mürgitasime kogu selle heinamaa sealt vahelt, seejärel istutasime veel portsu hostasid, panime ajalehed ja siis katte (noh, mitte turba)Meil oli ajalehte isegi paksemalt ja väga väärt kraam on kõik need paksud läikivad reklaamid. Nüüd on kolmas aasta ja ptüi,...vat on koht, mis ei vaja mingit rohimist.
Ma vaatasin tema postitust ja meetod on sama, ainult ta ei mürgita, vaid lämmatab umbrohu paksu pimedusega.
Ma arvan, et nii saab "harida" ka olemasolevaid peenraid, eriti roose, sest vaata kui paks on tal see turbakiht.
Meie kandis ma sellesse pimedusega lämmatamisse uskuda ei suuda, sest mul on üks peenar, mille aluseks on kile (mõned augud liigse vee äravooluks sisse löödud), peal 30-40 cm mulda ja ikkagi on naat ja võilill sees.
VastaKustutaOkaspuuala katteks on geotekstiil + kergkruus, sealt kasvab läbi orashein, laialehised õnneks mitte.
Hostaala katteks on kangas+ kergkruus, see on suht murevaba. Mõned võililled-naadid otse hostade südamikes, kus katet ju pole.
Okaspuude ümbrust püüdsime katta ajalehtede ja multshiga. Kahjuks on augustis istutatud okaspuude ümbruses ajalehtedest järel vaid puru. Kas keegi sööb neid?
nii, mina värskelt loengust tulnuna saan kohe uusi teadmisis demonstreerida - Hannust väitis, et must kile paneb vastu 2-3 aastat ja siis hakkab valgus läbi paistma ja umbrohud jälle elus. Kõikse parem pidi olema tõrvapapp, vineer, ajalehed. See käis siis pimedusega hävitamise kohta ja kiviktaimla kohta.
VastaKustutaAga muidu nii põnev! Juba teie kommentaarid on nii harivad!
No kui Sa kilele paned peale mulla, siis on päris selge, et seal hakkab umbrohi kasvama, sest sinna lendavad seemned ja need idanevad seal suurepäraselt.
VastaKustutaKui Sa paned mulla asemele paksult turba ja alt ka pimendad, siis seda on lihtsalt kergem rohida kui mingi umbrohi sinna tekib. Mul on ju turbapeenar, kus pole midagi all. Sinna jäävad pidama üksikud võililled, aga neid ei pea rohima, sest see välja tõmbamine on väga kerge.
Mis sellesse geotekstiili puutub, siis seal on ju augud sees ja orasheina juur leiab sealt igal juhul omale tee välja ja selle paganama materjali seest juba ei rohi midagi. Ma arvan, et tema otstarve ei ole üleüldse selline, et sinna peale veel mults panna. Igatahes mina pole küll aru saanud, milleks teda üldse tehakse.
Lisaks tõrvapapile on väga hea veel üks must ehituspaber, ta on veidi paksem kui jõupaber. Aga seda peab kahekordselt niimoodi panema, et teine kiht katab esimese liitekohad.
Minul läksid sel aastal paari peenra põhjaks vanad klantsajakirjad ja vähemalt altpoolt naadijuurikad end läbi pole surunud, mis seemnest pealepoole tekib, selle saab välja tõmmata...
VastaKustuta