Esmaspäeva õhtul sai kahe naisega kolm tundi järjest niidetud. Mina rappusin trakatsi otsas ja Lepatriinu nikerdas väikese niidukiga kitsaskohtades, millest meie krunt vähemalt pooles ulatuses koosnebki. Enne seda nägi krunt välja nagu lapitekk, kümnes eri kõrguses niidetud lappe, niidetud siis, kui kellelgi aega juhtus olema. Tavaliselt ei olnud. Lisaks veel kogu krunti läbivad loogelised rajad, mis tekivad siis, kui traktori ühest kohast teise liigutamisel niiduk tööle panna ja mille kohta mina väitsin, et see ongi "lawn art". Aga Lepatriinu väitel oli lihtsalt kole. Ei mõista osa inimesi kunsti ;D.
Siis veel natuke kastmist, millega õnnestus lõpuks ka vihm välja meelitada. Üldiselt katsun ajada seda kunagi Urmas Laansoo soovitatud rida, et püsikuid ei kasteta, kui siis, ainult eriti suure põuaga. Sellepärast olen püüdnud siiamaani ka turbast aias hoiduda, sest see sinder kipub läbi kuivama. Ning kui kuivab, siis on mul kuri kahtlus, et meie pidevalt puhuvate meretuultega lendab kuiv turbakiht meie aiast lihtsalt minema.
Teisipäeva hommikul sadas ladinal vihma ja oli kahtlus, et saab ühe tubase õhtupooliku. Aga lõunast läks ilusamaks ja koju jõudes ajasin bensiinitrimmeri kurjaks. Üle poole puudealusest sellegipoolest ei jõudnud, võhm sai otsa. Bensiinitrimmer ei ole mu lemmikriistapuu, esiteks lõugab ta kohutavalt ja mahlakaid naate niites on ka kogu ilm sodi täis, silmnägu kaasa arvatud. Huvitav, kas igal aastal tundub, et just nimelt sel aastal on sääski üleloomulikult palju ja nad on erakordselt õelad? Võsa peaks ju olema vähemaks jäänud, sääski aga tundub üha juurde tekkivat. Lisaks on täielikuks defitsiidiks muutunud toimiv sääsetõrje, Ehitusmarketis oli Offi, aga seda tarbivad meie sääskelajad kastme asemel, et koos sellega on inimveri eriti hõrk. Selveris oli Plixi, mis on samasugune raharaiskamine. Ainuke toimiv asi, Diffusil, on täielikult müügilt kadunud ja kodunt ka otsas. Eelmise aasta sääseplaastrid selle aasta sääskedele eriti ei mõju. Istu või toas.
Kolmapäeva hommikul kell kaheksa saabus siis seiklushimuline turvas. Peale paari meili teel esitatud sapist küsimust hakkasid asjad liikuma nagu õlitatult ja koorem saabus viieminutilise täpsusega. Nädalavahetusel saab siis ehk katma hakata.
Õhtul mürgitasin veel Staranega tulevase roosiistutuskoha, roosid ise on juba maikuust pottides ootel ja ähvardavad õitsema hakata. Kiskusin arooniahekist vereurmarohtu ja naate välja. Katsin kahe uue pojengi ümbruse ajalehtedega ja panin multshi peale. Vaatame, kuidas püsib.
Selle kunsti kohalt on mul samasugune maitse kui Lepatriinul. Ei saa ma aru neist heinamaasse masinatega "joonistatud" radadest või triipudest või muudest mustritest ega lillemurudest ega muust seesugusest:)Kole, mis kole. Kui ikka kogu heinamaa muruks niidetud, oleks aial nagu nägu puhtaks pestud. Ja siis ei tundu isegi umbrohud lillede vahel nii jubedad:D
VastaKustutaMulle lillemuru jälle väga meeldib - aga see peab siis olema selline õige lillemuru, mitte võilill + tulikas :DD
VastaKustutaAga jah, muus osas ühenen Muhediku ja Lepatriinuga, et kõikse ilusam on äsja pügatud muru, mitte teerajad heinamaal. :))
Jah, ma ka ühinen. :o)
VastaKustutawarness ;o)
protesteerin! lillemuru on ikka väga ilus! kuigi niidetud muru on ka väga ilus. ma ise otsustasin, et rohkem kui korra nädalas ma sel aastal ei niida - see plärin ja bentsukulu on kõike muud kui keskkonnasõbralik nähtus.
VastaKustutaMina kevadel enne niita ei raatsi, kui sillad ja lõosilmad on ära õitsenud. Ja siis niidame ka umbes kord kahe nädala tagant, iga nädal kaheksa tundi niiduki plärina saatel on minu jaoks liig.
VastaKustutaMinu "murus" elavad marienroosid ja kui need juba värvi hakkavad näitama, siis niidan maha. Ma oletan, et sel moel külvan neid edasi.
VastaKustutaVahel jätan laigu alles, aga mitte kauaks, kuidagi närviliseks läheb see vaade :D