20. juuni 2010

Saigi suureks

Aianduseks sel nädalavahetusel aega ei olnud, sest üks inimtaim oli ootamatult suureks saanud (alles oli põlvepikkune ja siis natuke pikem ja veel natuke pikem...ja eile ma pidin tema kallistamiseks hoolimata kümnesentimeetristest kontstest ikka natuke hüppama..).Aktus oli nii ilus, et võttis minusugusel paadunud küünikulgi pisara silmanurka. Kasvõi siis, kui sadadest suudest kõlas reaalkooli deviis "Üks kõigi, kõik ühe eest". Või siis, kui abiturientide lahkudes mängiti Queeni "We Are the Champions"
Mis muud oskakski öelda...lenda, kotkapoeg. Maailm on avali ja lennata tuleb, kui tiivad kannavad. Kui tundub, et enam ei kanna, tuleb ikkagi edasi lennata.
Postitaja: kell
Sildid:

6 kommentaari:

  1. Emmeliina20. juuni 2010, kell 21:49

    Õnne!
    /sõitsin just bussiga mööda, kui õnnitlejad suure vaeva nägijaid ootasid. Nii ilus!/

    VastaKustuta
  2. Anu20. juuni 2010, kell 22:53

    Õnne ja edu!

    VastaKustuta
  3. Hiline21. juuni 2010, kell 09:03

    Jaa-jaa, lapsed kasvavad kiiresti, lapselapsed samuti, minul sama kooli juurde 5 a. pärast lilleviimine ees.
    Soovin noormehele edu, et jätkuks unistusi, meelekindlust, tervist ja õnne!!!
    Ja õnnitlused ka emmele ja tädile!

    VastaKustuta
  4. MUHEDIK21. juuni 2010, kell 13:19

    Uhket tiivasirutust ja laia-pikka lennukaart!

    Õnne ja vastupidamist ka tädile ja emmele!

    VastaKustuta
  5. elfriide tramm21. juuni 2010, kell 14:07

    pikka ja ilusat lendu!

    VastaKustuta
  6. helle22. juuni 2010, kell 10:46

    KÕIGE ilusam aeg inimese elus, täitsa kindel. Siis tundub, et maailma on tõepoolest kaunis paik ja kõik on võimalik.
    Ühest blogist lugesin veel just sama kooli aktusest.

    Soovin õnne ja tiibadele kandvust. (Kuigi see tiibade metafoor on nii kulunud, on ta ometi väga ilmeks)

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)