Eksperimentaalpeenar

Niisiis, see terrassi neljas külg oli mul juba pikalt hinge peal olnud, kasvatas peamiselt võililli. Kaks nädalat tagasi sai Staranega üle lastud, tundus, et mõjus.
Täna õnnestus näpistada paarkümmend minutit Juhani Pääsküla poe külastamiseks. Jah, ma tean Juhani kõiki miinuseid, sellest hoolimata olen ma nende roosidega siiani rahul olnud. Ka see talv ei võtnud ühtegi.
Pealegi oli vaja detsembrikuus sünnipäevaks saadud kinkekaardid ometigi realiseerida.
Viie minuti peenrast oli asi muidugi kaugel, tegelikult läks mingi kolm tundi. Augud maasse, kompost, muld, roosid istutada. Ja siis ajalehed, mida õnneks oli palju. Ka Mustamäel elav ema sai juba sügisel korralduse, et kõik postkasti kogunev pahn tuleb püha ürituse tarbeks tallele panna. Nii et kattematerjali on. Vehepeal voolikust kasta, et ajalehed minema ei lendaks.
Üks suur traktorikärutäis turvast läks katteks. Vasakult paremale siis: Ulmer Munster (eelmisest aastast), Polka, Morden Ruby, Morden Fireglow, Rosa maximovicziana (eriti lahedate oranzide lihtõitega), Red Nelly, Pervsky Sneg, need kuus sorti kõik uued...paremal viimane Frühlingsgold eelmisest aastast.

Kanadast pärist Morden-perekonna roosidega on selle talve järel hea kogemus, ükski ei saanud talvekahjustusi. Sellepärast ka kaks uut sama pere liiget.
Teised on lihtsalt proovimiseks. Kui ei sobi, siis ei sobi.
Aga sedatüüpi peenar on proovimiseks huvitav. Hirme on kaks - esiteks, voolab esimese paduvihmaga kogu turvas nõlvast alla heinamaasse. Teiseks, kui vihma ei tule, puhuvad meiekandi rannatuuled kogu kuivanud turba metsa alla. Pagan, meil pole sel aastal ainsatki tuulevaikset päeva olnud, isegi kevadine aiapraht on põletamata, lihtsalt ei saa tugeva tuule tõttu lõket teha. See-eest oleme vähemalt elus, kui tuult ei oleks, oleks selle aasta verejanulised sääsed meist ainult luukered järele jätnud.