Vallandamishirm on inimühiskonnas kõva motivaator, eeldusel muidugi, et teda ei kuritarvitata. Aga et ta taimedele ka mõjub, kogesin ma küll esmakordselt. Kui keegi mäletab, siis pidasin mõned nädalad oma aediiristele pika loengu maha. Et kui nad nüüd, viiendal kasvuaastal, ka õitseda ei suvatse, siis kaevan nad välja. Ning kui ma täna võilillelahinguringiga iirisepeenrasse jõudsin, siis ennäe, peale umbrohudzungli eemaldamist vaatas mulle vastu ei rohkem ega vähem kui seitse õienuppu. Sortidest ei tea ma muidugi mukitki, nii vanu arveid pole ka vist alles. Aga kui õied lahti saavad, ehk saan targemaks.
Rohimisring sai igatahes peale, suuremad naadi-võilillemered võidetud. Pisemat pudi muidugi jääb kogu aeg teha. Katsetasin rooside multshimisega, eks näis, milliste tulemustega. Multshi oleks küll hullusti juurde vaja, aga koormaga ostmisest pole vist eriti tolku, vedu on niivõrd kallis, et lõpphind tuleb kotimultshi hinnaga sama. Kotte on lihtsam käsitleda.
Kõrgpeenar on sel aastal täielik õnnetus. Esiteks pole seal mitte midagi peale tippsibulate, tilli ja mõnede salatitaimede idanema läinud. Teiseks oli seal paksult umbrohtu. Kolmandaks olid mustad sipelgad sinna pesa teinud. Kaevasin enamiku uuesti läbi ja panin sibulat-tilli juurde,sest esimene sibulasats on söömisvalmis. Peterselli aga pean vist lausa taimedena ostma, nali küll... Kartulitest pole kah mingit märki.
Üldse annab tunda, et enne ärasõitu rabistasin liialt ega olnud hingega asja juures. Mõned enne sõitu istutatud taimed on ära kuivanud. Pole midagi teha. Õnneks Sarastro asjad on kõik hinges.
Lõpuks jõudsin traktoriga mõned niitmistiirud teha, aga lõpuks läksid varjud nii pikaks, et enam ei näinud.
Homsest tööle.
Sipelgate vastu aitab, kui riputad peenra kaneeliga üle, neile see ei meeldi...
VastaKustutaMu iirised pole peale esimest aastat üldse õitsenud, aga avastasin, et ürgvana siberi võhumõõk, mille ma enda teada ammuilma ümber istutasin, on juurepojukese jätnud vanasse kohta ja seal kavatseb õitsema minna, pungi on kohe palju.
Salatid ei läinud üldse idanema, talisibul on üliniru....
Tubli!
VastaKustutaMina ei jõudnud täna oma kiviktaimlast pooltki ära rohida. Oleks ju jõudnud ka, aga oli vaja eesti õlusid degusteerima minna ja austraalia toitu maitsta. A noh, puhata ja mängida on ju ka vaja.
Äkki on Su iirised lihtsalt liiga varjus? Seal ei taha nad küll õitsema minna, sest risoomil on külm.
VastaKustutaMa olen ka taimi ähvardanud ja korrale kutsunud, väga hästi mõjub, täitsa arukad olevused:).
Ma mõtlen ka, et neil iiristel on midagi puudu või midagi üle.
VastaKustutaAga tubli oled! Nii palju tööd korraga! Aga eks Sul on vist puhkamisest kopp ees?
Mul rohkem päikeselist kohta polegi, kui neil pagana iiristel, isegi roosid on rohkem varjus :D.
VastaKustutajummel, ma küll nii palju korraga teha ei jõua :)
VastaKustutaaga sellest ähvardamisest - ma mäletan, et meil oli üks õunapuu otse ukse ees ja kas oli ta pirtsakas või mis tal viga oli, aga vat õunu tema kanda ei tahtnud. ja ükskord isa siis südametäiega ütles, et maha ma selle puu võtan, kui ta kandma ei hakka. puu ehmatas ennast mitmeks aastaks õunu nii täis, et keegi ei jaksanud ära süüa :D
seda ähvardamist olen minagi teinud. Alles tänagi pidasin pika loengu 3 roosile maha, et kui nad nüüd lähiajal ei kavatse ellu ärgata, siis kaevan välja - eks näis.
VastaKustutaaga aediiristega ei ole minul ka klappi. Möödunud aastal Muhedikult saadud kääbusiiris on ikka elus kenasti - aga peale lehtede sealt küll midagi muud ei ole. :)
Mulle toodi udupeen riistapuu - Fiskarsi võilille juurija. Irvitasin, mis irvitasin, kuid lillepeenrad said võililledest puhtaks (koos juurega!) paarikümne minutiga. Eelnevatel aastatel läks selleks pea terve päev, pluss murtud küüned ja räsitud lilled ning uued võililled paari päevaga.
VastaKustutaSee Lenini jutt mehhaniseerimisest oli üks väärt jutt.
Kuidas nende sipelgatega on? Kas nad kahjustavad taimi ka, peale selle, et lehetäisid karjatavad? Siberi kontpuud näikse väga sipelgamagnetid olevat ja kobarpead ka. Nihutasin , aga sipelgad nihkusid järele.
VastaKustutaKas peaks neid mürgitama hakkama?
Vat selle võilillejuurija kasutamises oleks mulle kursust vaja. Mul on ta täitsa olemas, aga ainuke, mis ma sellega saavutanud olen, on juure küljest ära rebitud ja laiali pillutatud võilillelehed.
VastaKustutaKõvema maaga jääb juur sisse küll osaliselt, aga siiski saab sellega paremini kätte, kui käega ja nõrgestab taime rohkem. Ja laialipildumises tuleb see õige nõks leida, millega ma nö sülitan selle taime napsiku suust laia kaarega otse ämbrisse (või võta käru, see veel laiem sihtmärk). Muide, ka teelehed ja isegi veel hargnemata kortslehed ja tulikad saab sellega murust kenasti juurtega kätte. Aga kohati tuleb küll nii suure murumättaga koos, et siis ma käsitsi harutan selle puntra lahti ja topin murunutsaku auku tagasi.
VastaKustutaTsiil - sipelgad, kui nad on mullamurelased, uuristavad oma pesa taime juurte alla ja taim jääb kuivale ja sureb. Muud kahju nad otseselt taimele ei tee.
Oi, aga ma avastasin eile sel imeilusal Ilse Krohn Superioril ikka uue võrsehakatise. Mul nii hea meel, ei ole ilusamat valget roosi näinud, kui see.