Kui lõunaeestlased kuuldavasti nautisid nädalavahetusel sooja ja päikest, siis meil siin põhjamaal oli hall ja külm. Isegi nii külm, et laupäeval aias askeldades tuli vahepeal käia toas külmetavat nina soojendamas. Näis, kuidas see ikka veel piinavale köhale mõjus.
Seljale on see talvine lumeuputus ka ikka päris katastroofiliselt mõjunud. Juba paar aastat tagasi öeldi mulle, et ristluude piirkonnas on üks disk katki ja närv kipub sinna vahele jääma (välja tuli see hoopis muu diagnostika käigus). No ja kui enne seda talve valutas aeg-ajalt, siis viimasel ajal valutab pidevalt. Üritan küll seda lihtsalt ignoreerida, aga eks mingil ajal tuleb sellega hakata tohtrite poole pöörduma. Hetkeseisuga on mul küll totaalne allergia skalpellide ja operatsioonisaalide vastu.
Nii et ei tee lihtsalt välja. Laupäeva alustasin kahe vana sireli ja kolme kreegi mahavõtmisega. Nüüd läheb elektrikettsaag igatahes hooldusse, sest kett on nüri, see pagana kreek on ikka nii kõva asi, et samahästi võiks pehmemat kivi saagida.
Siis mõned kärutäied mulda ja maha, vabandust tünni, said kartulid. Olin tõsises hädas varajase seemnekartuli leidmisega, sest kõik kotid olid vähemalt kümnekilosed. Lõpuks ikka leidsin Hortesest ühe 2,5 kilose koti. Sellestki üle poole järel, ja endal tunne, et kuus kartulit ühe 90l vana betoonivanni kohta on vist natuke palju. No eks näis, ma ei tea kartulikasvatusest mitte mukitki, viimati, kui siin talus vagudes kartulit kasvatati, olin liiga väike, et midagi tähele panna.
Vahepeal tuli tund aega paduvihma ja õu muutus veel märjemaks. Ega ta ennegi eriti kuiv ei olnud. Muldagi vedasin käsikäruga sellepärast, et pelgasin trakatsit lörtslibeda savimaa peal lihtsalt kinni jäävat.
Kui vihm järgi jäi, ajasin sirgeks roosipeenra serva, mis eelmise aasta terrassilaienduse käigus valesse kohta oli sattunud. Nagu tavaliselt, aasta hoovõtmist ja tund aega tööd.
Edasi said kõrgpeenrasse viimased maitsetaimede ja salatiseemned ja aiavaasidesse-peenraservadesse suvelilled.
Ja oligi õhtu käes ning ilm läks natuke ilusamaks. Võsa mahavõtmise tagajärjel on hakanud majatagusele terrassile õhtupäike paistma, see pidu kestab muidugi seni, kuni pärnad lehte lähevad. Ikkagi oli mõnus, tuulgi vaibus õhtuks. Lausa ei raatsinud terrassilt saunagi kolida.
Täna endiselt külm ja hall, temperatuur kell 9 hommikul +7,4 kraadi.
Hommikud on siingi jahedad, aga eilne päev oli tõesti soe. Enne äikest küll nii lämbe, et tahtis hinge seest võtta, aga pärast seda...mmmmm:)
VastaKustutaJa jahedaga ongi kergem end liigutada, küll see soe siitpoolt varsti teilegi jõuab.
Selg on aga vaja korda saada, ta on vist inimese kõige olulisem instrument.
Eile lõi ikka umbes kella 13 paiku päris soojaks nii paariks tunniks - siis läks jälle jahedaks tagasi. Muhedikul õigus - jahedaga on tunduvalt parem tööd teha.
VastaKustuta