Müüriladumise päev

Ausalt, aru ma ei saa, millisest öötunnist Trumm oma hiina müüre laob, minul kulus täna sihukese jupikese peale igatahes seitse tundi.

Selle aja sisse läks küll ka mätta eemaldamine, vana müüri lammutamine (mille käigus suurem osa paest lagunes algosadeks ja hea taaskasutuse idee läks vastu taevast) ja uue jaoks kivide vedamine saja meetri kauguselt, ülesmäge ja käsikäruga, sest traktori käru ratas oli salapärasel kombel talve jooksul kuuris katki läinud.Natuke sai segu ka vahele pandud. Nüüd nädal aega kuivamist ja ehk saab järgmiseks nädalaks käruratta korda ja mulla sisse veetud.

Projekt oli siis istutusala laiendamine vähem kui meetri võrra, maast välja turritavate kivinukkideni. Lolli peaga ei taibanud alguses pilti teha, nii et nüüd tuleb lihtsalt uskuda, et sellest "kivikesest" oli algselt näha vaid kahe rusika suurune nukike, mida plaanisin müüriga lihtsalt üle minna. Pärast umbes viiesentimeetrise mätta eemaldamisest selgus, et ega see nukike nii väga pisike polegi - kohvitass ja labidas just suuruse võrdlemiseks jäetud. Maa sees läheb see tegelane veel kõvasti sügavusse ka.

Selline siis ongi see meie viljakandev muld, tähendas mööduv Lepatriinu.

Nii ongi. Paberil plaanimisest pole mingit tolku. Isegi selle koha peal istumisest ja plaanimisest pole tavaliselt tolku, sest maa sisse ei näe ja paraku koosneb terve see küngas, mille otsas meie maja ja aed pesitsevad, hiiglaslikest kivimürakatest. Enamik, millega ma istutusala rahada püüdes olen kokku põrganud, on pildilolevatest veel suuremad ja nii mõnigi kord on tulnud ohates mätas lihtsalt tagasi panna.
Mõnes kohas siiski on nende mürakate vahel  natuke mulda ja kui veab, siis istutamiseks piisavalt. Ainult et tavaliselt ei tea, kuskohas.

Õnneks oli palgatööjõud tunduvalt produktiivsem ja Lumehelbekese kastis said puud metsa alt kuuri taha. Lepatriinu ladus usinalt juba lõhutud puid kuuri ja mehed tõid muudkui lõhkumata puid juurde, mis sügisel kokku vedamata jäid. Nüüd taas suurem lõhkumistöö tulemas, õnneks on selleks olemas nii masin kui mehed.

Nüüd üritan arvuti juures ja kuuma tee abiga sooja saada, aga esialgu veel ei saa. Hoolimata kahest paarist sokkidest ja paksust jopest oli ikka väga külm ja isegi kivide vedamine ei andnud sooja. Ei julge niimoodi rabeleda ka, et võhmale võtaks.