Laisklemise lainel

Mu keha alumine osa teatas mulle juba tegelikult paar päeva tagasi, et kavatseb puhkust nõuda. Otseselt midagi ei valutanud ega valuta, aga kõik on kange ning väsinud ja ükskõik millist istumispinda nähes tekkis soov seda koheselt ka sihtotstarbeliselt kasutada. Seepärast otsustasin juba eile, et teen täna puhkepäeva, loen ja peesitan  niisama. Jõin õhtul Bondi filmi vahtides paar klaasi suurepärast itaalia vahuveini ja magasin täna kella poole kümneni. Olin alles kohvimasinast esimest tassi luristamas, kui helistas naabrinaine, kellel kohe ja praegu roosiväetist vaja. Palusin tal pool tunnikest kannatada, sest enne esimest kofeiiniannust ei pruugi ma väga inimsõbralik ja seltskondlik olla, aga pooleli see kohvitass jäi sellegipoolest, sest kohe hakkas õuel tuututama DSV rekka ja kaupa vastu võtma läksin öösärgis, no mantli tõmbasin muidugi peale, ega autojuht teadnud, mis seal all oli.
Üldse elavad kaubad mul viimasel ajal iseseisvat elu, kuna nii DSV kui DPD autosid peab Malati pereautodeks ja pereautode peale otse loomulikult ei hauguta, siis tekivad ja kaovad mul pakid viimasel ajal iseeneseslikul teel. Peale kohvijoomist valmispakitud ja postipunkti (seesama Lepatriinu tehtud terrass, mis eelmises postituses näha, seal oli varem ka puidust põrand, aga see mädanes ära)jäetud pakid kadusid täna nii, et ma ei teagi, millal kuller käis. Saateleht allkirjaga oli kenasti asemele jäetud.
Taimesõprade kurvastuseks, midagi põnevat sealt ei saabunud, lavatäis suuri kandilisi potte, mille kohta Schetelig ei suutnud mulle nädala jooksul hinnapakkumist teha. Hinnapakkumist oodates uurisin muidugi välja pottide tootja (googeldada me ju oskame), kirjutasin kirjakese, sain Läti distribuutori kontakti, neljapäeval tellisin ja maksin ettemaksuarve ja täna hommikul potsatasid potid õuele. Suuri potte on vaja nii sügisel tulevatele pojengidele ja ilmselt jääb ületalve ka osa põõsaid, küüvitsad näiteks ei huvita kedagi, aga praegustes väikestes pottides on väga vähe lootust neid üle talve elusana hoida, toitu on vähe ja juurestik liiga suur.
Nüüd aga oleks mul vaja kurerehaabi :). Minu taimed nad ei ole ja ma ei tea neist suurt muud, kui roogin seda kõige tavalisemat peenrast välja, meiekandis on ta umbrohi. M-le nad meeldisid ja ilmselt tema käe läbi ongi nad aeda ilmunud, las siis olla. Nime tahaks teada, sest mu taimetabelis sõna aquilegia täielikult puudub. Peenrast avastasin sellised isendid

ja müügiplatsil õitsevad Green Apples

ja Double Rubies, õigekirja eest ei vastuta, M käekiri

ja kolmele potile on M käega peale kirjutatud aqulegia caerulea, aga tegemist on kolme täiesti erineva isendiga, kõik õied huvitavad, eriti suured on esimene ja see viimane "sabadega" valge

Pool päeva mõtlesin, sest tõesti peale DPD pakkide pakkimise ja tühjade pottide sissetassimise ma täna midagi füüsiist ei teinudki, aga homme vist võtan need viis viimast sealt leiunurgast ära ja pistan kuskile peenrasse paljunema. Pole ju teistel vigagi.
Pojengide osakonnas tundus endiselt streik kestvat, aga hea, et ma ikka lähemalt uurima läksin, sain vähemalt veitchi pojengi viimasele õiele fotokaga pihta, kaks esimest olid suutnud salaja ära õitseda

Alustavad siberi iirised, mille sordinimedega on suurem segadus ja võhumõõgad, mida ma siiski suudan identifitseerida, kuna neid pole palju. Nendest aga tahaksin eraldi postituse teha.