Kui ma hommikul fotokaga ringi käisin, leidsin päris palju asju, mille eest pole sentigi makstud. Kevadistest sinilille, ülaste ja siniliiliate väljadest olen pilte juba näidanud. Mets-lõosilmade ja tõrvalillede "peenardest" ka. Suvel puhkevad metsaveeres tuhanded karikakakrad ja kellukad. Mõned tegelased kasvavad peenrasse ka, seda karukella kiskusin algul välja, aga tema võitis ja nüüd on selline uhke puhmas:
Või mille poolest on üks uhke kobruleht mõnest peenest dekoratiivrabarberist kehvem?
Need laanesõnajalad on maja ees kasvanud juba kolmkümmend viis aastat. Olin vist neliteist, kui onuga need väikeste taimedena käruga metsast tõime. (taks on naabrite oma, nii et kah tasuta)
Need kadakad on kunagi mu enda istutatud ja keskel varsti õide puhkevad kuningakroonid heinamaadelt kokku korjatud.
Tamme tõime kolmveerandmeetrise vitsakesena metsast täpselt kümme aastat tagasi. Üldiselt meie kandis tamme looduses ei ole, ei teagi, kuidas see tõru männikusse võis sattuda.
Rannaroos ehk kurdlehine kibvits sai toodud mere äärest kaks aastat tagasi.
Kurekella helevioletsed õied on nii mõnestki sorditaimest kaunimad. 
Vaarikad on meil umbrohu eest, kust ma neid kõik välja rebinud ei ole...lillekastidest, roosidest...
Kui omal mõistus otsa saab, siis eelmisel aastal Maalehe kirjastuse poolt üllitatud Rein Sanderi raamat "Metsast aeda" on kindlasti abiks, ehk on raamatukogudes olemas. Päris võõra maa peale muidugi küsimata labidaga toimetama minna pole ilus, aga küsida ju võib. Kui keegi tahab meie võssa kaevama tulla, andku ette teada, me paneme koerad kinni :).
Nojah, ja meie paarsada kivimürakat toimetas viimane jääaeg ka kindlasti tasuta kohale.
Tänane metsik tuul just õuestegutsemist ei soosinud, kõik, mis maa küljest lahti tuli, lendas. Hommikul oli basseinis randunud valge laev.
Ja lõpetuseks romantiline "rõdustseen" - kass ei karda seda nähvitsat sendi eestki.
icccc - see käib valge laeva ja kassi kohta :))).
VastaKustutaaga tuul on tõesti selline, et viib mitte ainult et kõrvad peast, vaid kui kuuri tegin, tahtis mul laudu käest lendu viia..
parool läheb jälle täppi - intasks - kõik see ilu on tulnud, aga raha on taskusse jäänud. Tore!
VastaKustutaAga see, mida Sa pildil karukellaks nimetad, on minu arust ojamõõl, kangesti sedamoodi.
Reet Palusalu ütles, et karukella metsast koju kaevata ei tasu - juurestik ei ela seda üle, aga viljanutte koju tuua ja külvata võib küll. Ma nüüd ei tea ainult, millal see õige aeg neid nutte korjata oleks. Karvased on nad juba küll teeservas. Et kui praegu on õige aeg, võin soovijaile Tartumaale tulles tuua.
see on ojamõõl jah - aga rahvas kutsub teda ka karukellaks. kuigi õige karukell on teistsugune.
VastaKustutaja kurekella asemel sul pildipeal kurereha :)
aga metsast minagi palju asju koju tirinud. sinu ja toompea metspipradki ootavad kenasti kaasavõtmist.
Meie kandis jah on mu lapsepõlvest saadik ojamõõla karukellaks nimetatud, nii ka mina. Ja muidugi kurereha, ilmselt olin pühapäeva õhtuks juba nii väsinud, et kõik need rehad ja kellad olid peas sassis :)
VastaKustuta:DDD meie taimede rahvapärastes nimedes ongi põhiliselt kasutusel kured ja kellad, kui need omavahel kokku saavad, ongi segadus kerge tulema. Aga kroone on vähem ja ometigi on nendega ka meil suured segadused, õige keisrikroon on tegelikult püvilill, aga paljudes kohtades nimetatakse nii tuli-, krookus- kui tiigerliiliat miskipärast ka kas kuninga-või keisrikrooniks.
VastaKustutaAga üldiselt arvan, et need nn tasuta asjad on tegelikult ehk kõige hinnalisemad asjad, mis meil olemas on, kasvagu nad siis kodus või metsas. Oskaks ainult kõik inimesed selle ära tunda.