Murelapsed

No see viimaste päevade kõige suurem murelaps, mina ise, hakkab vaikselt toibuma, palavik on alla läinud ja kuigi nina veel tilgub ja bronhides ragiseb, on vähemalt mõte liikuma hakanud. Enam ei viitsi diivanil lamaskleda ja peab end pooleldi jõuga toas hoidma. Isegi mõte rohimisest tundub ahvatlevana. Üritan täna siiski veel diivani ja meega teega leppida.
Mõte liigub sellegipoolest. Okaspuuala on pooleldi hukas, vana osa, mis paar aastat tagasi sai mööbli vaheriidega kaetud, on täiesti umbrohuvaba. Aga uus osa, kus kergkruusa all on geotekstiil, näeb välja nagu dzungel. Nüüd küsimus: kas aitaks tehnoloogia, et puukestele kott pähe ja kogu ülejäänud ala Round-Upiga üle? Või ikka tuleb kõik uuesti üles kiskuda ja uus materjal pinnakatteks panna?

Kaks Kordese roosi, Mein Schöner Garten ja Roter Korsar, toibuvad ikka veel. Nüüd on hakanud lõpuks tillukesed lehekesed ilmuma. Las kosuvad.

Meserva iileks "Blue Angel" aga näeb tõeliselt rääbakas välja ja ma ei saa üldse aru, mis temaga juhtus ja mida ma nüüd ette võtma peaksin. Oli ilus terve talve ja ligi kuu aega tagasi kuivasid lehed ära. Päikesepõletus maja põhjaküljel? Arusaamatu. Maja ees aga on põhiliselt vaja pealehakkamist, tõstvat jõudu ja aega. Graniidikamakad kokku koguda ja teisele poole maja vedada. Kogu ala katte ja paekiviga ääristada. Siis kergkruus peale ja ongi okaspuualaga kenasti kooskõlas. Jääb loota, et tervis tuleb tagasi. Ja terve suvi on ju alles ees :)