Vot sihukest ühingut oleks mul vist kohe hädasti vaja. Kahjuks pole sellest midagi kuulda olnud.
Ma lubasin endale pühalikult, et ei mingeid uusi tuuste enne, kui kõrgpeenratagune vahejaam on tühjaks saanud. Ja ma peaaegu pidasin sellest lubadusest kinni, täna hommikul oli ootel veel vaid tamarisk, mis pole mulle veel öelnud, kus ta kasvada tahab, ja mõned hostabeebid, mis on istutamiseks ikka veel liiga tillud.
Vahepeal aga jõudsin tatise nina ja valutava peaga Tartu Puukooliga meili teel läbirääkimisi pidada, üritades neilt rosa viridiflorat kätte saada, peaaegu oleks jälle ilma jäänud. Aga kuna Tallinnas esindab neid Haljastus- ja Teedekeskus, kelle müügiplatsilt on võimalik ka kaup kätte saada, siis ma ühe ikka lõpuks sain. No ühe roosi pärast polnud mõtet ju sõitma hakata, nii saidki saadetisse veel Rosa Mundi, Schneekoppe, Ulmer Munster, lisaks veigela Red Prince ja äädikapuu, mis eelmisel aastal ostmata jäigi.
Enne Tammepärja teele jõudmist aga jäi ette Hortes. Seal ronisid vägisi korvi pargiroosid Prairie Joy ja Morden Blush. No ja maranatel oli sooduspakkumine, neid ka kaks tükki. Viskasin pilgu ka sirelitele ja pidin pikali kukkuma, Saksamaalt toodud Sensation maksis 1700 krooni. Ei, ma ei eksinud ühe nulliga.
Veerand tundi hiljem ostsin Sensationi Juhani Puukooli Tallinna müügipunktist 206 krooniga ja see on seekord tõesti Sensation, õied on küljes. Kuna sirelitel oli 25% allahindlus, siis ühe kirjulehelise aecubaefolia ka. Helmikpöörise Lime Rickey, mille järgi tegelikult läksin :). Ja siis veel kaks veigelat ja kaks budleiat.
Auto oli täis ja kõige häbematum oli muidugi see, et rahast polnud üleüldse kahju.
Arvake ära, kes homme jälle auke kaevama hakkab...kui just lõunaeestlaste padusadu siia ei jõua. Meil on sel nädalal ainult kaks väikest sahmakat vihma tulnud, hädaga kastis peenrad ära.
Kui sa seda ühingut asutama hakkad - olen mina vist esimene liige seal :)
VastaKustutaTamariskile otsi soe ja tuulevarjuline koht. Ta suht külmaõrn meil. Kummalisel kombel on ta minu aias eelnevad 3 talve kõik kenasti ilma katmata üleelanud, aga sellel talvel sai kõvasti pihta, aga praegu ajab uusi võrseid - õisi muidugi ei näita. Tamariski sugulane mürikaaria on tunduvalt külmakindlam - ja suuremate õitega.
Aga jõudu sulle istutamisel - mul endal ka see töö veel ees ootamas. Puukoolidest ja aianduskeskustest käin suure kaarega mööda, aga Luual õppides, satun tahes tahtmata sealsetesse puukoolidesse ja nende odavad hinnad ja huvitav valik..... Nii,et palun mind esimeseks liikmesk võtta sinna klubisse.
ahjaa, kellel veel Sensationi isu on - Karukäpa puukool Luual müüb teda 150 eeguga. Õied küljes ja puha. Mina seekord tegin südame kõvaks ja jätsin ostmata - aga ennast tundes, tirin ma ta sealt sügisel igaljuhul koju. Ennem õnneks pole Luuale asja.
VastaKustutaEks me peaaegu ju anonüümsed olegi:DDD ja ühingu moodustame vast ka ära:)
VastaKustutaNii see käib jah, et kõik, mida silm näeb, ronib kohe ise autosse. Aga ükskord, muide, hakkab seda arujusukest kuidagi rohkem kogunema:D
Sellesse klubisse pean mina ka kindlasti ennast kirja panema, sest see aiahullus on ikka kohutav! Ma pidevalt küsin oma tuttavate käest, et mida teha aiahulluga, kellel pole raha, et taimi osta???? Aga head vastust pole ma siiani saanud!
VastaKustutaKadedaks kohe teeb kui loen siin, milliseid taimi endale jälle aeda on soetatud!
Ma ka, ma ka, ma kuulun ka klubisse!
VastaKustutaAga mul on Kikuliisu probleemile lahendus leitud - mine miljonäri palgale tema aeda rajama/hooldama - saad oma ostumaania ilma ise vaesumata ära rahuldada. :o) Nii ongi,et omale saan taimed pigem rohevahetustelt ja muidu naabritelt-sõpradelt, aga neid uhkeid sorditaimi saan osta vahest ka tuhandete eest ja oma raha on kenasti alles (kui tea parajasti muidugi on).
loen samamoodi kadedusega, kuidas te muudkui ostate ja istutate.
VastaKustutamul õnnestub nii harva taimemuretsemiskohtadesse saada.
ehk on see mingis mõttes isegi hea.
Köögikata variant on muidugi parim. ;)
Elu ongi triibuline nagu sebra, ka minu elus on olnud aegu, kui ma endale peaaegu mitte midagi lubada ei ole saanud. Kõige väärtuslikumad on alati need asjad, mille hinda rahas väljendada ei saagi.
VastaKustuta