Kuigi kodunt pole peaaegu väljas käinud, on vägagi tegus nädal olnud. Palgatööasjad, aiapoe tellimused, veebipoe tegemine. Nüüd on kõik asjad üleval ja kui mul tahtmine veel midagi tellida tuleb, tuleb näpud sahtli vahele lüüa, sest mul on niigi tunne, et sai vist jälle pisut palju tellitud. Aga sügavast talvest hoolimata tuleb juba tellimusi ja kui inimesed talveunest üles ärkavad, on mul lausa mure, kuidas ma toime tulen. Kusagilt peab sel aastal abi saama ja küllap saab ka, sest kui midagi väga tõsiselt ja südamest soovida, siis varem või hiljem see ka tuleb.
Lund on sel nädalal minu maitse jaoks küll pisut palju tulnud ja täna tuleb jälle. Kolmapäeval kontorisse ei pääsenudki, traktorit polnud käinud ja ka garaaži eest oli väljapääsemiseks hang liiga paks. Õnneks olid tööülesanded sellised, et neid sai ka meili ja Skype teel ära teha. Ja vahepeal lumefreesiga möllatud ning ka naabrinaine seda riistapuud kasutama õpetatud. Õhtul tuli veel naabrimees oma murutraktori ette kinnitatud puhuriga ja tõmbas teed ka puhtaks.
Eilseks oli järjekordne viisteist sentimeetrit juurde sadanud. Sahaga paar tõmmet teinud, sain aru, et ikkagi tuleb puhur käima panna. Isegi sellega läks kaks tundi, enne kui julgesin autoga välja sõita. Ja enne sõitma hakkamist tuli end ära kuivatada, sest juuksed olid higist märjad nagu oleks ujumas käinud ja isegi pesu seljas oli läbimärg ja tuli ära vahetada. Muudest riietest rääkimata.
Siis tõin veel puid ja käisin poes. Pärast seda olin läbi mis läbi ning mõnulesin mitu korda saunalaval. Aitas,
Täna tuleb jälle laia lund juurde, aga täna ei lükka ma midagi. Välja pole vaja minna, toitu ja puid on kodus piisavalt ja mulle ausõna ei meeldi ennast higiseks ajada. Mõnele võib-olla tundub, et ma virisen liiga palju, inimesed, kes mind elusast peast näevad, seda õnneks ei arva. Sama naabrinaine, kellega üle kümne aasta kõrvalmajades elanud olen, küsis kolmapäeval, et kuidas ma ikka üksinda hakkama saan...et ma ei kurtvat mitte kunagi.
Ilmselt poleks mul lume vastu midagi, kui minu suhe lumega piirduks aknast välja vaatamise ja lumes koertega hullamisega. Paraku on seis selline,et lumekoristus põhjustab mulle füüsilist valu ja kannatusi ja kui keegi väidab, et talle valu ja kannatused meeldivad, siis ta kas valetab või on masohhist. Mina olen aru saanud, et asju ei pea alla neelama ja neid võib ja peab välja ütlema. Pidev allaneelamine teeb haigeks ja teadjate väitel on olnud ka üheks mu haiguste põhjusteks.
Kui füüsilise keha ravimisel usaldan ma täielikult meditsiini, siis tegelikkuses algavad kõik haigused vaimust. Kaks asja, mida ma olen viimasel ajal ära õppinud. Esiteks, endast ei tohi liiga palju ära anda. Sest kui Sa oled ise nõrk, haige ja hõre või Sind pole enam üldse pildil, pole ka maailmal sellest mingit kasu. Teiseks, ei pea elama nii, et meeldida teistele või käituma nii, et seda heaks kiidetaks. Kui miski ei meeldi, siis ei meeldi.
Paar äsjast lumeplõksu ka, üks terrassilt, teine aknast. Mitte pildid pole udused, vaid lumesadu on nii tihe, et midagi pole näha,
Mis ei tähenda, et ma ärkaksin hommikul mõttega, et hrr, ma vihkan talve...vastupidi, viimasel ajal ärkan tihti naeratusega, sest esimene, mida ma näen, on paar armastavaid koerasilmi ja kui ma oma silmad lahti teen, saan Mihkli käest põselimpsu ka. Siis läheme kahekesi trepist alla, tervitame alakorrust valvavat Malatit, laseme mõlemad koeraasju ajama. Mina teen värsket kohvi, kaminahju tule ja naudin pikka laiska pühapäevahommikut ja ei mõtle üldse halbadele asjadele. Küll selle lumega kuidagi hakkama saab ja talv läheb ükskord mööda. Alati on läinud.
Lund on teile tõesti palju antud.Need kaks tarkust on õiged ja nii peabki elama.Katsun ikka ise ka nende järgi toimida. See on minu puhul ka kindel reegel-olen ikka mina ise ja kõik mida teen ei pea meeldima kõigile,peaasi,et mina ise ennast hästi tunnen.
VastaKustutaTellimise koha pealt,kas plaanid sel aastal kaktuseid tellida?
Lund on sinnakanti tõesti antud ka selle Eestimaa poole eest kus seda teps mitte ei ole nii palju sadanud, hea, et see on kerge ja mitte sulalöga lumi, siis ei saaks vist üldse enam jagu. Ja põhimõte, et ennast tuleb hoida, armastada ja elada nii, et oleks hea ja rõõmus ongi see ainuõige. Tõepoolest küll kõik laheneb :) ja kevad tuleb ka kindlasti
VastaKustutaKa meil on tänavu ootamatult palju lund. (Õnneks mitte siiski nii palju kui kahel legendaarsel suurelumetalvel mõned aastad tagasi.) Tüütu on seda rookida, kuid mõned plussid on ka. Kui lumi teeradadelt maja vundamendi ümber kuhjata, siis on see nagu omamoodi soojustus ja taimed hoiab lumi kaitsva teki all kui nüüd veel mingeid pakaseid peaks tulema. Aga kevadeni pole enam palju, juba pooleteise kuu pärast on märts!:) Vaatasin, päike oli täna juba üsna julge palgega kuigi tuppa veel ei paistnud, liiga madalal veel. Ilusaid mahedaid talvepäevi ja lume asemel härmatist soovides.
VastaKustutaTore lugeda, et mujal ka. Talv ja lumi. Ja aeg-ajalt üsna külmad toad :)
VastaKustutailus! ja õige! :). ennast peab hoidma ja iseendast saab igaühe maailm alguse. mis muidugi ei tähenda üldse, et meil poleks neid, kelle eest tulest ja veest läbi ei läheks, vaid et kui ise oled hõre nigu kotiriie, siis pole kellelegi midagi anda. ja meeldidatahtmine on enesetapp jah :). kui mõningad detailid välja arvata, siis oleks justkui enda kirjutatud :)
VastaKustutajõudu! ja rõemsat meelt!
Muidugist- endale tuleb meeldida ja siis ongi elu korras. Kõigile ei saa niikuinii meeldida ega meele järgi olla ja kui seda püüda, siis ei meeldi sa kellelgi, kõige vähem iseendale. Aga ma mõtlen ka, et igast nirust seisust tuleks see mingigi hea koht üles leida, sest neid kehvi olukordi on üksjagu, kus maailm täiesti must tundub. Kui neid veidi teisest aspektist vaadata, on veidigi kergem.
VastaKustutaRasket füüsilist tööd ei peagi ise tegema, küll keegi ikka appi tuleb, kui olukord lootusetu on.
Môttele veel tugevust juurde ja elu kestab edasi, kui nohu, tuleb käed küünarnukini kuuma vette pista, kui meel haige, tuleb käed koerakarvadesse pista:)
VastaKustuta