Esimene külmalaine tundub alati kohutavalt külmana. Kuigi tegelikult ju väga külm ei ole, täna hommikul oli -15,9 ja päev lävi on püsinud kusagil neljateistkümne miinuskraadi peal. Aga see esimene päev, kui tuleb kahed püksid ja kahed sokid jalga panna, tundub alati nii ebameeldiv. Hiljem harjub ära ja kevad pole õnneks enam väga kaugel. Olen tänulik sellegi eest, et november ja detsember soojad olid.
Termopildistamine sai juba eelmisel aastal ära tehtud ja tegelikult on ka lõpuks töömees kokku lepitud, aga kokkulepe oli selline, et seni, kuni ilm kannatab ka välitöid teha, me ühendust ei võta. Järgmisel nädalal helistan, sest pereinimesel peab olema võimalik pühi ka pidada.
Esimesel korrusel oli hommikul hoolimata eilsest ahjukütmisest ja öö läbi täistuuridel töötanud soojuspumbast +15,4, kuskil lõuna paiku ikka sai +19 sisse ja vahepeal puupliidi juures pastakastet segades võis isegi ühe kampsuni pealt ära võtta. Toad õnnestuks hoida soojemad, kui esiku uks kinni panna, aga siis külmuvad sellise välistemperatuuri juures ära esikut läbivad veetorud ja see on juba suurem jama. Esikul on olemas küll ka põrandaküte, aga seda ma pole mitu aastat raatsinud sisse lülitada, tulud ei ole enam endised.
Aga pole viga. Õhtuks on temperatuur päris õdusaks saanud ja ka saun köeb, nii et hullu pole midagi. Võrreldes siinelatud esimese aastaga, kui kül elutoas toalilled ära võttis ja välisseina ehitatud veetorusid tuli iga päev mitu korda fööniga soojendada, on praegu päris hea.
Pühad olen mõnuga maha looderdanud ja lubanud, et tööle hakkan esmaspäevast. Ainuke mõistlik asi on olnud blogi väljatrüki tellimine Blog2Prindist, sest seal on kuni kuuenda jaanuarini allahindlus.
Puid tassisin ka kuurist majja, päris mitu kärutäit. Polnudki nii kole seal õues, päike paistis ja vähene härmatis sillerdas. Põsed sai punaseks ja selja märjaks.
Taimede kohapealt annan kümme punkti Rahmeldaja ellusuhtumisele, et looduse vastu nagunii ei saa ja tuleb leppida sellega, mis on. Möödunud talvel oli ilma lumeta külmemgi ja midagi eriti hullu ei juhtunud. Jaapani krüptomeeria oleks võinud ju kinni katta, aga polnud, millega ja kangatüki pärast hakata linna sõitma tundus mõttetu kulutusena, Selliste küttearvete juures on iga sent ja bensiiniliiter arvel. Eks kui kevadel on müügiplatsil tühjad potid, tuleb sellega lihtsalt edasi elada. Sellest ajast, kui aru sain, et taimemüügiga nagunii elatist teenida ei saa, ei võta ma iga taime väljaminekut enam nii traagiliselt.
Looduse vastu ei saa jah. Ja mingi lumekirme on meil maas kah
VastaKustutaEksole, kes see kogu aeg muretseda jõuab ja ega tohigi, sinna need meie tervised tavaliselt lähevad.
VastaKustutaJah, ennekõike vaata ikka, et omal soe olla. Eks taimedele tulebki mingi loodusliku valiku võimalus ka anda, et neid liiga palju ei saaks. Ja niipalju kui mina katnud olen, on alati pigem sellest jama tekkinud, katmatajätmise jamasid on palju harvem.
VastaKustutaKui toas külm on, on jama jah, aga et tänavu peab maja rohkem sooja kui enne, on ju positiivne ja eks edaspidi läheb veel paremaks.
VastaKustutaMalati villast pôlvikud jalga ja tead kui soe on!
VastaKustutaLumi on valge surm. Meie kliima ei kõlba inimestele elamiseks, jne.
VastaKustutaTõsiselt, iga talv on järjest ebameeldivam ja tuleb ootamatumalt kui eelmine. :)
Ainus tõsiseltvõetav riidematerjal ongi vill, päris lambavill.
Sooja Sulle sinna pidevate meretuulte valdustesse.
Huvitav jah, et esimene külm on brrrrr, sealt edasi juba rutiin. Mul on maja ilmselt veel hullemas seisus, aga koridorist õnneks mingeid torusid läbi ei lähe. :)
VastaKustutaKülm on ja ega ta meeldiv ei ole. Eriti siis, kui ta eest kuskil asu ei saa. Loodan, et tuba on soe ja olemine meeldiv!
VastaKustuta