25. jaanuar 2016

Aasta tagasi

oli hommikul paras paanika, mis pealelõunal rauges selliseks. Noore emme silmad küll juhtunust ikka veel pisut ähmi täis, aga kutsikad puhtaks pestud ja kõhud täis söödetud. Täna said need pontsikud üheaastaseks.
Kõige heledam emme vasaku esikäpa juures on Mihkel, kellest tänaseks on saanud minu kallis koer. Koos emme Malatiga moodustavad nad toreda tandemi, aga Mihkel on südamlikum ja käib mind ikka aeg-ajalt ka töölaua taga ninaga nügimas ja end meelde tuletamas. Rääkimata voodi ees magamisest.
Sõbrannad norivad siiamaani, kuidas ma kategooriliselt teatasin, et ühtki kutsikat koju ei jää... aga tollal oli mul ka Ally, kes mõned nädalad hiljem õnnetult surma sai ja koeri peab olema vähemalt kaks, siis pakuvad nad teineteisele seltsi, kui endal pole aega nendega nii palju tegeleda, kui vaja oleks.
Igatahes on praegu mul väga hea meel, et Mihkel meile sündis, sest tegemist on ülihea iseloomuga koeraga. Välimus on nagu on, aga ega ta kole ka ei ole. Lihtsalt sihuke silmale harjumatu :). Suurem kui ema, paneb aastane Mikk mulle vabalt käpad õlgadele. Ja kasvab veel, need suured elukad kasvavad kaua.
Sünnipäevalaps ja tema tubli emme, kes peale kutsikaid on oluliselt leebemaks ja rahulikumaks muutunud, said päeval Keila lihapoest toodud uhked veise sääreluud, millega madistamist on esikust siiamaani kuulda. Kõigepealt süüakse pealt viimnegi kui lihakild ja siis muutuvad need kondid mänguasjadeks, mida saab omavahel sikutada, üksteiselt üle lüüa jnejne. 

Ilm on leebe ja soe, räästad tilguvad ja toad on soojad. Keilas poes käis oli vahepeal paks udu, aga see pärastlõunal hajus. Eile oli küll vahepeal must masendus peal, kui taas oli ligi paarkümmend sentimeetrit lund juurde tulnud ja lumepuhur otsustas mitte puhuda...aga natuke hädakisa ja mu suurepärane naabrimees lükkas traktori ette kinnitatud lumepuhuriga kriitilised kohad lagedaks ja naaberküla sõbranna organiseeris tehnikamehe appi, nii et juba sama päeva õhtuks oli puhur korras ja mure murtud. Õu pole küll nii korras, kui mulle meeldiks, aga selle vettinud lumega ma maadlema ei hakka. Täna oli suhteliselt palju tööd ka, lisaks tuli poes käia ja raamatukogus. 
Mihkel ja tema ema Malati aga soovivad kõigile kutsikatele ilusat sünnipäeva ja meil on hea meel, et kõik need ootamatud koeralapsed endale väga head kodud said. 

2 kommentaari:

  1. Tore :)
    Maailmas on palju imelike nägudega koeratõuge. Mihkel on lihtsalt Hall Koer :)
    Toetan 2 käega arvamust, et koeri on parem pidada vähemalt 2 kaupa, justnimelt seltskonna pärast. Ka koer on karjaloom ja hoolimata pikast aretustööst ei pea koer inimest siiski enda lähedaseks liigikaaslaseks ja vajab enda kõrvale sugulashingi. Sest inimesega ei tee koer iial neid asju,mis koos teise koeraga ja selline pidev kammitsetud ja looma rõõmu ja energiat allasuruv elu tekitab kindlasti pingeid. Eriti peres, kus looma rangelt dresseeritakse ja talle mingeid isiksuseavaldusi ei lubata.
    Lõbusat uut eluaastat Mihkel-poisile ja terviseid tema emmele!

    VastaKustuta