Suve kõrghetk

Kusagil talvel mõtlesin, et kas üldse selleaastast aiapäeva korraldadagi, kas ikka on mõtet nii palju energiat kulutada...aga kui avastasin, et Põllumajandusministeerium korraldab täiesti meile sobival ajal avatud talude päeva, otsustasin ka kampa hüpata. Pole nagunii osanud kuskilt mingit riigiabi küsida, ehk siis saab viidad ja pisut reklaami.
Et see reklaamikampaania nii vägevaks kujuneb, ei osanud üldse ette kujutada, ma olen suveajal küll kehv meediatarbija, aga isegi mina nägin seda nii teleris kui kuulsin raadios, kõikvõimalikest internetikanalitest rääkimata.
Algusaja suhtes olin natuke skeptiline, no kes viitsib pühapäeval kella kümneks kuskile sõita, aga esimesed autod hakkasid õuele keerama juba 9.25 ja kella kümneseks ekskursiooniks oli koos oma viiskümmend inimest. Vahepeal oli rahulikum, aga päevasel ajal oli rahvast ikka nii palju, et appi hüpanud naabrimehed läksid helkurvestides maanteele liiklust reguleerima ja osa autosid pandi maanteeäärsesse ehitajate parklasse, sest meie enda parkla ja metsaalune oli paksult autosid täis.

Lõunasest ekskursioonist mahtus korraga pildile ainult osa. Külastajaid ei lugenud keegi, aga parkimiskorraldust dirigeerinud naabrimees arvas, et kuskile kolme- ja neljasaja vahele see number. jäi. 

Pildistasid naabrimees, Lepatriinu ja sõbranna, külalised loomulikult ka, aga nende tehtud pilte mul kahjuks pole. Ise ei jõudnud ainsatki pilti teha. Pereliikmetest ja headest naabritest oli tohutult abi. 

Appi tulid ka lõunaosariiklased, hea mõte oli taimi müüma kutsuda ka Ahti Tiirmaa, kahe peale kokku sai ikka päris võimsa taimevaliku, üks erilisem kui teine. Müügiga jäime mõlemad rahule ja sõbranna kohvik müüs end tühjaks kuni viimaste juustuvõileibadeni. 

Õhtuks oli kõigil silme ees väsimusest hall, aga ülihea tunne sees. Meie küla Positivus, kui naabrimeest tsiteerida. 

Pille mänginud Kaaren oli nii väsinud, et puhkas hommikuni, rohis siis enne kojuminekut ära mul ühe koleda pulstipeenra (mis külalisi küll ei häirinud) ja sõitis siis Tartumaale tagasi.

Peale sellist sebimist on kuidagi väga vaikne ainult koerte seltskonnas olla. Ja sel nädalal ei kavatse ma aias kohe mitte midagi teha peale jalutamise ja nuusutamise.