22. juuni 2015

Pööripäev

oli tegelikult ju juba ära. Jaanipäev ja võidupüha alles ees, mis ehk tähendab, et homme saab süümepiinadeta kaua magada, ilma, et keegi tööasjus helistaks.
Eilse päevaga olin rahul. Rohisin roosipeenardes, sinna ma lasen küll enamjaolt abilisi, kuid vähemalt korra käin ka ise kõik üle ja põhjalikult. Mul on siis alati karavan :), üks käru kompostiväljakule mineva umbrohu jaoks, teine käru lõkkesse minevate okste jms. jaoks ja muidugi kastkäru kogu tööriistapargi kaasavedamiseks.
Peale kaheksat tundi sai rohimisest villand ja istusin traktorirooli. Kõige olulisemad kohad said niidetud, rohkem ei jõudnud, niigi pühapäeva õhtu ja kaua müristada ei tahtnud. 
Õhtul tegin sauna. Üksinda, aga mõnuledes, see jääb nüüd tükiks ajaks viimaseks korraks. 
Hommikul magasin küll kaua, aga tuju polnud sellegipoolest suurem asi. Süda valutas haiglas lamava Lepatriinu pärast, kellel valud kuidagi järgi jääda ei tahtnud. Hommik ise oli väga hall ja märg, väljas midagi teha ei andnud. Noh, suures majas ja suurtes kuurides oleks ka alati midagi teha, aga polnud tuju. Kui mõni üksik klient välja arvata, polnud ma juba viis päeva ühtegi elusat inimest näinud ja oli vist vaja välja minna.
Helistasin Garden.ee. Et kas nad täna töötavad, paljud firmad, ka mu oma töökoht, tõstsid tööpäeva laupäevale. Silvia pidi kohal olema. Mul oli neilt üks ettemakstud roos saada, aga no ühe roosi pärast ei hakka ju sõitma :), Käisin kiirelt kodulehe läbi ja panin veel kuus tükki kirja. Kohapeal armusin veel vitsastrisse Prince. Garden on tõeliseks aarete saareks muutunud, valik meeletu ja taimed suured ja ilusad. Ja taaskasutuse seisukohalt, sai kuuri alt natuke seisvat träni maha müüdud, džiibi rehvid jms., nii et sai hunnikus roose osta küll. 
Kuna Gardeni ladu on end peitnud Juhani Puukooli taha lagunevatesse kasvuhoonetesse, tegin peatuse ka Juhanis. Sealt põikasid autosse diervillad ehk takispuud Honeybee ja akakapsad Golden Glow. See kuiva varjunõlva taimestamine on ikka tõeline väljakutse.

Nüüdseks on kõik kokkukahmitu ka maha istutatud.
Vahepeal põige ka Lepatriinut külastama, kuigi haiglates kellegi vaatamas käimine läks meil peale mobiiltelefonide tarbeesemeks muutumist moest, oli mul endal niimoodi rahulikum, õekesele paar vajalikku asja viidud ja veendutud, et pärastlõunaks oli jume näos ja asjad suundumas paremuse poole. 
Jaanilaupäeva veedan koerte seltskonnas ja kui õnnestub, üritaks natuke prahti kuurist vähemaks põletada :), muud küttematerjali vedada ei viitsi. 

3 kommentaari:

  1. Ühte päeva võib ikka hirmpalju mahutada.
    Ilusat pühadeaega!

    VastaKustuta
  2. Sul on ikka väga produktiivne nädal olnud! Seda kuiva varjunõlva haljastamist pean ma Sul hoolega jälgima hakkama. Mul on küll paar puudetagust varjulisemat kohta, aga kui on meil absoluutselt igal pool ja tõesti enamus varjutaimi lausa piinlevad.

    VastaKustuta
  3. Kes teeb, see jõuab. Lepatriinule lohutuseks nii palju, et pimesoolika põletik pidada rohkem noorte inimeste haigus olema. Noorus on ilus aeg :)

    VastaKustuta