Natuke nägime suve

reedel ja laupäeval nimelt, laupäeval sai lausa särgiku ja lühikeste pükste väel olla ning triibud peale päevitada. Temperatuuri ei taibanud suures mõnulemises vaadatagi. Õhtuks läks külmaks ja pühapäeva hommikul saabus õnnistatud vihm, sadas nii seitse-kaheksa tundi järjest sellist mõnusat tasast leotavat vihma. Aed sai täiesti uue näo, kollaseks tõmbunud muru sai rohelised toonid ja kõik taimed (umbrohi muidugi kaasa arvatud) kasvasid ühe päevaga vähemalt kümme sentimeetrit pikemaks.
Laupäeval mõnulesime ja grillisime, polnudki seda igiammu teinud. Alles õhtupoolikul sai natuke rohitud (Lepatriinu) ja müügiplatsi koristatud (mina). Kõige tõsisema tööpäeva tegi R, kes veeretas kive ja tekitas vana lauda vundamendi otsa pseudokiviaeda.

Hakkab looma. Sellesse aiaossa ei tahagi taimi, ainult vaateid

Ise olen tänaseks jõudnud staadiumi, milleni lootsin jõuda jaanipäevaks. Müügiplats on peaaegu korras ja selle, mis pole korras, lõpetan homme. Oma aias pole ühtegi istutamata potti ja seinaäär on puhas. Majandustsoon ka.

Kasvuhoone ees paremal siis minu "ogoroodina", paar salatitaime, sibul ja till. Sibula suhtes ei jõua me nooremaednik Mihkliga kuidagi kokkuleppele, eile panin kasti kuus mugusibulat, hommikul oli neist üks alles, kaks vedeles maja ees, kolm jäigi kadunuks, eks tuleb uued panna. Aednik ise pühapäeva õhtul pärast tööpäeva, teda vihm ei seganud:

Kasvuhoones sees kasvavad ja õitsevad sel aastal tomatipuud. Peale seda, kui Malati eelmisel aastal järjekindlalt mu tomati- ja kurgitaimed nahka pani, otsustasin kasvuhoone kasuks. Kolm tomatit ja kolm kurki, sellestki kipub üle jääma. Mis teha, kui suure söömaga inimesi peres pole ja peregi pisike. Taasviljuvate maasikate poti tarisin ka kasvukasse, ehk tulevad natuke magusamad, eelmisel aastal olid nii hapud, et keegi neid ei söönud.

Ma olen viimasel ajal nagu iseenese ema, kes titte enne õue ei lase, kui koolitükid (tööasjad) ja kodutööd (täna kaks masinatäit pesu ja  100m2 põrandaid pesta, sõnnikuelementi toas pole õnneks enam esinenud, aga mõni kutsikapissiloik ikka juhtub) tehtud. Seega jõudsin õue pealelõunal. Oligi paras aeg, päike tuli välja. Temperatuur tavaline Loode-Eesti suvi, +15, pikad püksid, kerge jope, villased sokid ja kalossid.
Rohisin päris mitu kärutäit. Normaalsetel inimestel on kompostihunnik, meil on kompostiväljak. Tiigiaed hakkab juba mõnusalt zen välja nägema, taimed on suureks kasvanud ja täna viis tuul ka sääsed minema, sai seal pisut rohida.

Täna aga oli tähtis päev, p.lutea hübriid High Noon avas kolmandal aastal peale istutamist õie. Ja tal on neli õienuppu veel, millega ta võidab teist aastat õitsevat roosat rockii pojengi täiega. Ja kuidas need puispojengid veel lõhnavad, mmmm

Kirjutada oleks veel paljudest asjadest, aga uni hakkab maha murdma, olen viimasel ajal supermagaja, kell kümme tuttu ja hea, kui kell kaheksa hommikul üles saab...organism on ilmselt hakanud oma nõudma.