Pistikumajandusest ja muust

Kui varjud poleksid juba nii rööpsed, päike pea päev läbi silma ei paistaks ja kased poleks juba täiesti raagus, oleks tänane ilm sobinud vaat et pigem augusti, kui septembri viimaseks päevaks. Hommikul tundus tuul küll üpriski vali olevat, aga välja minnes selgus, et tuuseldab peamiselt puude latvades ja alla õuele suurt ei mõju. Esmaspäevane päev oli tubane, olen tõdenud, et kui aiastegutsemine hakkab juba tõeliselt vastikuna tunduma, tuleb sellest vähemalt üks päev eemale hoiduda, aitab. Täna oli vähemalt mingisugunegi energia tagasi. Seda enam, et lihtsalt ilus on, muru näeb jälle välja roheline, mitte kollane ja kärsanud ja kui raagus puude, põuakahjustuste ja seatempude poole mitte vaadata, on lihtsalt ilus.

Sokutasin peenardesse paar pirtsakamat müügitaime, lõikasin ära kahe suure kasti jagu pojengipealseid, torkisin maha viimased lillesibulad. Osa preerialaternaid, calochortus venustus ja Symphony on 5.tsooni taimed ja peaksid kivilas hakkama saama. Kui just veeuputust ei tule. Tegelikult ennustatakse järgmiseks aastaks veel hullemat põuda kui sellel ja eelneval ja see paneb igasuguse taimehamsterdamise suure ja sügava küsimärgi alla.
Vaatasin üle pistikumajanduse. Rõõm tõdeda, et omajuursete pargirooside esimene katsetus on kenasti jalad alla võtnud ja eriti hea meel on Kurista pargiroosi üle, see roos on müügilt praktiliselt kadunud. Kindlalt on juurdunud must leeder "Black Lace" ja saarvaher "Flamingo", kõik hortensiakatsetused, kahtlusi on kuldvihma ja luudpõõsa osas...eriti elusad nad välja ei näe, aga täitsa surnud ka mitte. Igatahes kolisid kõik potsikud põõsa alla talvituma, eks kevad näitab, kes ellu jäi.
Tegin pottidesse sügiskülvi, talvel suures kevadeihaluses olin Inglismaalt mingeid seemneid tellinud, nüüd siis jäid ette...saab mis saab.
Pooleli on veel mõnigi projekt, mis küll lõhnavad pigem sillutamise kui aianduse järele, aga selliseid töid ongi mõistlikum teha ajal, kui iga liigutus niisamagi higistama ei aja. Ja see kuradima müügiplats tuleb talveuneks ette valmistada, taimi jäi kätte igatahes hullus koguses ja jääb ainult loota, et talv tuleb sõbralik. Ruumipuudus on totaalne, maad ju laiendada nagu oleks, aga kaugemale ei jätku veesurvet ega vettki.  Järgmise aasta tellimused on tehtud ja ära saadetud, need olid tillukesed, aga olulised. Tulemas on veel ports haruldasi pojenge Hollandist ja Inglismaa sibulikud, mõlemad peaksid selle nädala jooksul liikuma hakkama.
Õitsejatest on lisandunud mõned kõreliiliad, põua tõttu küll imepisikesed nii kasvult kui õielt.

Endiselt passivad sügisastrid ja krüsanteemid, aga ehk on neil ka aega. Siin mere ääres kestab sügis kaua. 

Poolest oktoobrist algavad õnneks koolitused ja siis saab viimasel ajal juurvilja tasandile mandunud vaim ehk uut ergutust. Sellist olukorda, kus tegevust jätkub küll hommikust õhtuni, aga mõistusel on surmigav, kogen küll vist esimest korda elus ja see ei ole eriti meeldiv kogemus.