Tuulutamas

Vahetevahel on päris tore end kodunt välja vedada ja kliendile taimed kätte viia. Eriti siis, kui neid on piisavalt palju. Selles Läänemaa aias kasvab kindlalt Eesti pikim hekk kenasti talvitunud Forever&Ever Pinki, 16 eksemplari kahes kaunis reas. Vastikult külma juuni tõttu tekitasid enamus alles õienuppe, ainult üks pöörane õitseja olevat möllanud juba augusti algusest saadik. Lisasime pool autotäit Zorrosid ja Love´, ning ma olen nõus järgmisel aastal taas sinna sõitma, et kogu seda ilu õitsemas näha. Kliendil on hea maitse ja kogu aed on fantastiliselt kujundatud, aga ma kahjuks sellest pilte avaldada ei saa.

Läänemaa on koht, kus ma alati tunnen nõukogude okupatsiooni ja küüditamiste jälgi kõige sügavamalt. Kümnete kilomeetrite kaupa padrikuid, vahel harva mõni raiesmik. Ei ühtegi põldu ega karilooma. Mõni üksik auto. Eelmisel aastal sealtsamas tulles jäin pimeda peale ja siis oli küll tunne, et olen ihuüksinda maa peale jäänud, poole tunni udussõidu jooksul ei näinud ainsatki tulukest ega tulnud ka vastu mitte kedagi.
Tegelikult on see pilt muidugi petlik, nagu ma koju jõudes Google Mapsi maastikuvaadet lahti võttes veenduda võisin. Pealtnäha hüljatuna tunduv mets on maju täis, aga rappuda tuleb nendeni mööda metsasihte ja suure tõenäosusega on enamus neist suvekodud.
Käisin ära ka Spithamis, kuna koju kiiret ei olnud.

Maju väga lähedalt pildistada ei tahtnud, aga need olid ilusad, väga rannarootsilikud ja värske välimusega. Aga ei mingeid märke aedadest, ainult maja ümber niidetud muru. Kohad, kuhu tullakse puhkama ja merega silmitsi olema.
Rooslepa kabel ja vana kalmistu, nimed maassevajunud ristidelt enamuses kustunud. Mõni allesjäänu rootsikeelne.

Selline pilt avaneb kodule kaheksakümmend kilomeetrit lähemal, Paldiski lahe kaldal.

Neid hilissuviseid taevaid võiks pildistama jäädagi.
Lubab mõnusalt suvist nädalavahetust ja peaks endale väljas tegevust otsima. On õnnis aeg, kui millegagi pole kiire. Järgmisel nädalalõpul mõnus Võhma Juurikas ja siis võib ilmselt hakata selle aiandushooaja otsi vaikselt kokku tõmbama hakata. Mida teha talvel, on veel selgusetu. Sellest tundest, et maailm on külm, kõle ja tühi, olen õnneks üle saanud, aga erilisi valguskiiri ka silmapiiril paista ei ole.