Tule puhastav maagia

See risuhunnik oleks tulnud juba ammu ära põletada. Kogu see puukuurindus on siiani krundi kõige koledam koht, aga sel aastal ei jätkunud uue ehitamiseks ressursse, ei ajas ega finantsis. Pealegi tuleks enne uue ehitamist vana maha tõmmata, aga see on osaliselt puid täis ja puude mitu korda ümberladumine tundub väga kilplaslik olevat.
Kiireks läks selle risuhunniku likvideerimisega eelmisel nädalal, kui selgus, et kutsikad avastasid, et algul mööda mullakottide hunnikut ja edasi mööda puuriita on maru tore puukuuri katusele ronida.

Mullakotid ladustasid Lepatriinud teise kohta kiirkorras juba pühapäeva õhtul ja vasakul näha olevat rondikuhja põletamist alustasid ka. Õhtul märkasin, et Lepatriinuisanda poolt lõkkesse tassitud kännul on nägu peas.

Kui kellelgi süda verd tilkuma hakkas, et selline samblane känd on lõkkes, siis paraku meil on nii sammalt kui kände üleloomulikus koguses ja hetkel pole ühtki ideed, mida nendega pihta hakata. Selleks ajaks, kui idee tekkima peaks, on kindlasti ammu uus portsjon metsakuivi puid valmis saanud ja tormides pikali kukkunud
Lepatriinu käskis mul mustad mõtted ära põletada ja seda ma vist tegingi, sest nii tegutsemistahtelisena pole ma ammu ärganud. Paar tundi läks paberimajandusele, ports tellimusi oli nädalavahetusel tulnud. Siis õue, lõket sorkima ja tellimusi kokku panema. Sellised lõkkeasemed ei kustu ühe ööga ja hommikul uuesti tule üles saamiseks tuli ainult natuke sudida. Päeva jooksul sai mitu traktorikärutäit juurde veetud, ega see seenetanud ja poolkõdunenud niiske puu nii kiirelt ei põle. Ise niitsin ja rohisin.
Viisin autota naabrinnale ära lubatud turba ja kanasõnniku. Võtsin ta toidupoodi kaasa. Pisikesed heateod teevad hingele alati pai.
Istutasin ja sildistasin pojengid. Jäänud on veel Võhmast hamsterdatud kõrrelised.
Poleks valgus vastikuks muutunud, õhtupäikest meil ju pole, oleks vist edasi madistanud. Aga ka veel natuke paberitööd tahtis tegemist, varbad hakkasid külmetama ja tuli tuppa kolida.