Kui tegutsemisvõime on piiratud

Piiratud sellepärast, et oskasin eile pikali kukkuda. Ja oleks siis veel, et kodus, kus ma nagunii pidevalt vanainimesele sobimatuid asendeid võtan. Ei, naabervalla vallamaja saalis. Otsisin pilguga tualetti, samal ajal edasi astudes ja ei märganud astet, järgmisel hetkel olin lapiti, vasaku käe kaks sõrme tagurpidi ja parem põlv korraliku põrutusega. Õhtul nagu polnudki väga hull, aga hommikuks oli käsi paistes ja põlv ka. Tuli rahulikumatele tegevustele ümber orienteeruda. Kükitada ei saanud, põlvitada ammugi mitte, kaevata kah mitte. Päris diivanile pikutama jääda ei saanud, pakid vajasid pakkimist ja ilm oli ka liiga ilus, et seda toas veeta. Üldiselt oleks mul hädasi paari kehva ilma vaja, esiteks pole meil terve septembri jooksul tilkagi vihma tulnud ja teiseks oleks mul vaja end läbi järgmise aasta pojengitellimuste närida. Aga küll tuleb ka.
Pakid pakkisin ära, eile õhtul kell pool üheksa saabunud kandilised potid lahti ja riiulisse. Potistasin mõned asjad. Mingis Kentucky Lõvi asendis rohisin ära viimased pojengid, no lihtsalt ei saanud lõpetamata jätta. Uitasin aias ja tegin pilte. Õitsejad:
You and Me Together. Turbapeenras ja ometi roosa mis roosa. Ilus sellegipoolest.

 Karinilt eelmisel aastal saadud heleenium

 Limelight nagu vahukooretort

 Aed-leeklill Blue Perfume

 Siilikübarad lasevad juba üle kuu aja

 Roosid on sel aastal kannatada saanud. Kevadel oleks ikka pidanud pritsima, suur osa põõsaid on praktiliselt lehtedeta nagu see kangekaelselt õitseda üritav Sahara

 Aasia liilia Pearl Jennifer

 Aas-kurereha metsa alt

 Aed-leeklill, mida mul miskipärast tabelis pole. Kui keegi ära tunneb, võiks mainida.

 Põõsasmaranaid võiks rohkemgi olla ja ma peaaegu mõtlesin neile koha välja.

 Selle tegelase nimi ka meelde ei tule. 2015.aasta põhiliseks projektiks peaks kuulutama, et õpin oma aeda tundma. Mõne aastaga on kokku ahnitsetud üüratu hulk püsikuid, keda ma ei tunne ja sellepärast olengi sel aastal hoo kõvasti maha tõmmanud. Katsuks kõigepealt olemasolevatega tuttavaks saada.

 Kõreliilia Miyazaki Pärnu Taimelaadalt, mina ja Karin ainukesed, kes ostsime. Mina igatahes olen oma ostuga väga rahul :)

 Naistepuna, peaks olema Hidcote

 Bauhofist hamsterdatud emajuur paistab end hästi tundvat.

 Hubei ülane on ilmselt hortensiatelt väetist varastanud, õied suured nagu pojengil.

Kõrvaolevad hortensiad see-eest ei õitse üldse. Hortensiatest teen mingil ajal eraldi postituse, aga esialgu veel jälgin, mis toimub.
Marjad. Uskumatu lugu,hortensiad ei jõua õitsema minna, aga esimest korda on valmis viinamarjad, peaks olema kunagi M nõudmisel istutatud Zilga, mida keegi kunagi hooldanud ei ole. Päris magusad olid.

Enamus marju süüa ei kõlba, on niisama ilusad. Ameerika kermesmari

Valge siumari Tartu Botaanikaaia mingi aasta müügiletist

Läiklehise mahoonia marjad on pildistatud tegelikult varem, praeguseks on linnud need vist nahka pannud.

Hollandi lumimarja (symphoricarpos x doorenbosii) peaks olema selles hekis kaks sorti, ´Amethyst´ja ´Magic Berry´, aga ausalt minu võhikusilm neid eristada ei suuda, üks on väidetavalt roosam ja teine lillam, aga...

Pihlakaid on sel aastal meeletult palju.

Kuigi kuskil Rakvere kandis oli juba öökülma olnud, ei jõua see vist siiakanti õnneks niipeagi. Saared on alles lehes ja kaktused prisked nagu põrsad.

Maja taga kehvas mullas kaks aastat kiratsenud persicaria microcephala (eestikeelset vastet ei leidnud) ´Purple Fantasy´on peale  ümberistutamist heasse mulda täiesti pöördesse läinud, laiutab ja õitseb. Tema taga olev virgiinia kirbutatar ´Painter´s Palette tuleb ilmselt veelkord ja kaugemale istutada.

Ning kuigi ma hästi ei oleks saanud seda endale lubada, oli hinnapakkumine nii hea, et ma nakitsesin natuke oma säästude kallal ja siin on tulemus, 40 tonni freesasfalti selleks, et suured autod saaksid normaalselt ringi pöörata. Peaks mainima, et nii hästi kitsastes oludes manööverdavat kallurijuhti (ja kallur oli hiiglaslik, 20 tonni korraga peal) pole ma ammu näinud. Premeerisin teda kahe kobara äsjanopitud viinamarjadega. Nüüd tuleb kuskilt sebida mehhanism, mis selle hunniku ära planeerib, käsitsi loopimiseks on seda liiga palju, eriti haige käe ja jalaga.

Ja noh, lõpuks ma muidugi kastsin, kastsin ja kastsin. Hortensiaid, ja ka hibiskuste juures hakkas maa juba pragunema. Rohkem kui kahe nädala jooksul pole tulnud tilkagi vihma.