17. september 2014

Kui tegutsemisvõime on piiratud

Piiratud sellepärast, et oskasin eile pikali kukkuda. Ja oleks siis veel, et kodus, kus ma nagunii pidevalt vanainimesele sobimatuid asendeid võtan. Ei, naabervalla vallamaja saalis. Otsisin pilguga tualetti, samal ajal edasi astudes ja ei märganud astet, järgmisel hetkel olin lapiti, vasaku käe kaks sõrme tagurpidi ja parem põlv korraliku põrutusega. Õhtul nagu polnudki väga hull, aga hommikuks oli käsi paistes ja põlv ka. Tuli rahulikumatele tegevustele ümber orienteeruda. Kükitada ei saanud, põlvitada ammugi mitte, kaevata kah mitte. Päris diivanile pikutama jääda ei saanud, pakid vajasid pakkimist ja ilm oli ka liiga ilus, et seda toas veeta. Üldiselt oleks mul hädasi paari kehva ilma vaja, esiteks pole meil terve septembri jooksul tilkagi vihma tulnud ja teiseks oleks mul vaja end läbi järgmise aasta pojengitellimuste närida. Aga küll tuleb ka.
Pakid pakkisin ära, eile õhtul kell pool üheksa saabunud kandilised potid lahti ja riiulisse. Potistasin mõned asjad. Mingis Kentucky Lõvi asendis rohisin ära viimased pojengid, no lihtsalt ei saanud lõpetamata jätta. Uitasin aias ja tegin pilte. Õitsejad:
You and Me Together. Turbapeenras ja ometi roosa mis roosa. Ilus sellegipoolest.
 Karinilt eelmisel aastal saadud heleenium
 Limelight nagu vahukooretort
 Aed-leeklill Blue Perfume
 Siilikübarad lasevad juba üle kuu aja
 Roosid on sel aastal kannatada saanud. Kevadel oleks ikka pidanud pritsima, suur osa põõsaid on praktiliselt lehtedeta nagu see kangekaelselt õitseda üritav Sahara
 Aasia liilia Pearl Jennifer
 Aas-kurereha metsa alt
 Aed-leeklill, mida mul miskipärast tabelis pole. Kui keegi ära tunneb, võiks mainida.
 Põõsasmaranaid võiks rohkemgi olla ja ma peaaegu mõtlesin neile koha välja.


 Selle tegelase nimi ka meelde ei tule. 2015.aasta põhiliseks projektiks peaks kuulutama, et õpin oma aeda tundma. Mõne aastaga on kokku ahnitsetud üüratu hulk püsikuid, keda ma ei tunne ja sellepärast olengi sel aastal hoo kõvasti maha tõmmanud. Katsuks kõigepealt olemasolevatega tuttavaks saada.
 Kõreliilia Miyazaki Pärnu Taimelaadalt, mina ja Karin ainukesed, kes ostsime. Mina igatahes olen oma ostuga väga rahul :)
 Naistepuna, peaks olema Hidcote
 Bauhofist hamsterdatud emajuur paistab end hästi tundvat.
 Hubei ülane on ilmselt hortensiatelt väetist varastanud, õied suured nagu pojengil.
Kõrvaolevad hortensiad see-eest ei õitse üldse. Hortensiatest teen mingil ajal eraldi postituse, aga esialgu veel jälgin, mis toimub.
Marjad. Uskumatu lugu,hortensiad ei jõua õitsema minna, aga esimest korda on valmis viinamarjad, peaks olema kunagi M nõudmisel istutatud Zilga, mida keegi kunagi hooldanud ei ole. Päris magusad olid.
Enamus marju süüa ei kõlba, on niisama ilusad. Ameerika kermesmari
Valge siumari Tartu Botaanikaaia mingi aasta müügiletist
Läiklehise mahoonia marjad on pildistatud tegelikult varem, praeguseks on linnud need vist nahka pannud.
Hollandi lumimarja (symphoricarpos x doorenbosii) peaks olema selles hekis kaks sorti, ´Amethyst´ja ´Magic Berry´, aga ausalt minu võhikusilm neid eristada ei suuda, üks on väidetavalt roosam ja teine lillam, aga...

Pihlakaid on sel aastal meeletult palju.
Kuigi kuskil Rakvere kandis oli juba öökülma olnud, ei jõua see vist siiakanti õnneks niipeagi. Saared on alles lehes ja kaktused prisked nagu põrsad.
Maja taga kehvas mullas kaks aastat kiratsenud persicaria microcephala (eestikeelset vastet ei leidnud) ´Purple Fantasy´on peale  ümberistutamist heasse mulda täiesti pöördesse läinud, laiutab ja õitseb. Tema taga olev virgiinia kirbutatar ´Painter´s Palette tuleb ilmselt veelkord ja kaugemale istutada.
Ning kuigi ma hästi ei oleks saanud seda endale lubada, oli hinnapakkumine nii hea, et ma nakitsesin natuke oma säästude kallal ja siin on tulemus, 40 tonni freesasfalti selleks, et suured autod saaksid normaalselt ringi pöörata. Peaks mainima, et nii hästi kitsastes oludes manööverdavat kallurijuhti (ja kallur oli hiiglaslik, 20 tonni korraga peal) pole ma ammu näinud. Premeerisin teda kahe kobara äsjanopitud viinamarjadega. Nüüd tuleb kuskilt sebida mehhanism, mis selle hunniku ära planeerib, käsitsi loopimiseks on seda liiga palju, eriti haige käe ja jalaga.
Ja noh, lõpuks ma muidugi kastsin, kastsin ja kastsin. Hortensiaid, ja ka hibiskuste juures hakkas maa juba pragunema. Rohkem kui kahe nädala jooksul pole tulnud tilkagi vihma.

12 kommentaari:

  1. paistab, et kastnud oled sa hoolega, sest vaatamata pidevale põuale on aias ilu ja lopsakust kui palju ja parane kiiresti :)

    VastaKustuta
  2. Uurisin neid lumemarju ja mulle tundus et, vahe on pigem taime lehtedes kui marjades, st üks on ühtlase rohelise lehega, teine pisut kirju lehega. Ja mis järgmise hunniku sa oled soetanud :(

    VastaKustuta
  3. Valge siumari on vahva olekuga.

    VastaKustuta
  4. Mindi kondiväänamise viirus on aednike hulgas liikvel.:( Jah, ega sellepärast veel maailm seisma ei jää. Saab teha aeglasemalt ja teises asendis jne. Mõned asjad hoopis edasi lükata. Mis lonkab, see käib.:) Jõudu ja pikka meelt soovides!:) Imeilus floks on see valgeleheline, rääkimata hortensiatest ja üldse. Saharat ma olen kunagi kasvatada proovinud, aga ei õnnestunud. Sattus väga roosivastane tali olema, ikka sula ja pakane vaheldumisi. Kas kaktusepeenras on kangas ka all?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kaktusepeenras kangast ei ole, alus on kaks korda mürgitatud ja elu on näidanud, et umbrohi kasvab nagunii kangaaukudesse ja kruusa sisse, rohimisest pole pääsu nii või teisiti.
      Floksi nime mõistatasin ka välja, "Creme de la Menthe", eile õhtul unise peaga mäletasin ainult, et midagi mündiga seotud...

      Kustuta
  5. Meil ka kõik kuivab, õnneks on nüüd juba rikkalik kaste maas, mis leevendab. Mul tuleb vist järgmine aasta suur aia ja taimede tundmaõppimise aasta, nii palju on uusi. Parane kiiresti!

    VastaKustuta
  6. Peatset paranemist. Hoia ennast! Oh mulle need lumimarjad meeldivad! Ja kõreliilia on tõeliselt põnev.

    VastaKustuta
  7. No Sa ka ikka oskad :) Parane kiiresti!
    Kas see valge sabadik Sul longus metsvits pole. Pildistanud oled teda väga imelikust asendist ja miks ta nii hilja õitseb?
    See sinine floks ja kõreliilia on imeilusad.

    VastaKustuta
  8. Ma pakuks ka longus metsvitsa ja see õitseb minul ka praegu. nö ikka veel. Sahhara tekotas äratundmisrõõmu, üks minu kahest roosist ja elab nagu miska, ei ma teda kata ega mata :)

    kaktused ka maltsavabad :) sa oled palju jõudnud.

    Küllap see vihm jõuab ka, lubatigi igasugust vedelat.

    VastaKustuta
  9. aed-leeklill on äkki Creme The Menthe. Tundub sama olevat.

    VastaKustuta
  10. Tänagi veel imetlesin taime, mida nimetad Hubei ülaseks, ausalt arvasin, et see on krüsanteem :), lehed ka sarnased... Ja viinamarju nakitsesin ka eelmisel aastal, ilmselt jäid sul need tähelepanuta :)

    VastaKustuta
  11. See kahevärviliste lehtedega floks, mille nime küsid, on minu aeda tulnud CREME DE LA MENTHE nime all.

    VastaKustuta